19.12.07

Kassid läinud - hiirtel pidu



Mul ei oleks küll vähimatki selle vastu, kui see vanasõna olekski jäänud vaid vanasõnaks, mis ilmselt tähistab pahurat suhtumist olukorda, kus ülemuste või täiskasvanute puudumisel, vastavalt, alluvad või lapsed midagi keelatut toimetavad.

Paraku on sellel vanasõnal aga ka kurblooline tõepõhi all. Mõne aasta eest võtsin endale ju uue kassigi selle peale, kui mul klaviatuuri alt hämmeldunud hiirepoeg vastu vaatas. Armas loomake, aga puhtust ei hoia. Kassiga kaasnevad igasugused teised loomad, eelkõige kirbud. Neid kaelarihmasid ja mürgitamist ning stressi nii endale kui ka kassile! Kass tegi loogilise järelduse, et toas on paha elada, siin näritakse. Läks esikusse elama. Täna õiendas aga suurt kasvu pruunika karvaga hiir otse minu dokumendikuhilas!

Sedasorti vanasõnad on võetud elust enesest, kuid tabavad kui naelapea pihta pea igas situatsioonis. Kas uus kass võtta? Või ise hiiri püüdma hakata. Paraku pole ma hiirepüüdmises sugugi nii osav. Samas, kassi olemasolu korral pole hiirtest piiksugi. Nad lihtsalt väldivad sama territooriumi. Seda, et hiirte kontsentratsioon ruumi pindalaühikule kasvab korrelatsioonis temperatuuri langemisele õues, pole mõtet teaduslikult tõestadagi, kuna põhjus on niigi selge. Kes annaks nõu?

8 kommentaari:

kass27 ütles ...

Kõige lihtsam ja odavam oleks koridori kolinud Julius aeg-ajalt ööseks tuppa meelitada :D

webxan ütles ...

Julius keeldub tuppa tulemast. Ta on pähe võtnud, et toas on kirbud. Keegi pole talle õpetanud, et kirbud olid toas just tänu temale, eriti aga tema koridori-sõpradele.

Anonüümne ütles ...

Võta muidugi uus kass! Seekord olgu siis ta täiesti tavaline - Felin vulgaris

propsis ütles ...

Et nüüd selle blogiga mitte liiga praktilis-proosalistele radadele suunduda, siis tuleb nentida, et tegu on taas vanasõnaga, mide Eesti vanasõnade andmebaasist tuvastada ei õnnestunud. Ilmselt siis taas laen mõnelt teiselt rahvalt. Mis aga vurrukarva võrdki ei kahanda ütlemise tabavust!

Siiski leidsin mõned sisult sarnased ütlemised:

- Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle
- Hiir om ka julgõ, ku' kass maka
- - Kes kassi ei toida, toidab hiiri

Mõni niisama hiireteemaline ütlemine ka:

- Nälg ajab hiire oksa, varblase lati vahele
- Leiva juures ka hiired elavad
- Ega hiir viljasalve ära ei sure
- Hiir otsib, kuni augu leiab
- Mis kass üle jätab, külap see hiirele kõlbab

Ühtlasi nõustun anonüümse bioloogiga. ;) Kass on siiski tore seltsiline, lisaks hiireohjamisele. Küllap satub sedakorda ka mõistlikum isend.

kass27 ütles ...

Kui ikka värske kalaga nina ees liputada, küll siis järele vingerdab :P

propsis ütles ...

Ununes ka märkida, et tänapäeva üha kõrgeneva ökoloogilise teadlikkuse tingimustes tundub hiirte bioloogiline tõrje loodusliku vaenlase abil kõige kiiduväärsema lahendusena. ;)

webxan ütles ...

Juliusele meeldisid värsked kalad küll vaid sedavõrd, et neid mööda elamist laiali pilduda.

Julius on tüüpiline näide supernuhtlusest, millel pole vähimatki sarnasust armsa kaisuloomaga või nurruvpõõnutava karvakeraga...

kass27 ütles ...

Sel juhul tasub teha kalatrikki mõne teise isendiga ;)