Ükski heategu ei jää karistamata (II)

Aeg on lennanud, ilma et keegi oleks vahepeal leidnud vähegi väärika vastuse mu küsimusele: kust seesugune väärakas "vanasõna" pärineb?

Tegelikult see lausend siia üldse ei sobigi, kuna pole mingil määral vanasõna. Kuid võimalik, et viib meid siiski sammukese lähemale just nimelt meie rahvuse omapärale. Igatahes südantlõhestavates seebikates ega isegi action-filmides me seesugust väljendit ei kohta. Vanasõnade kogumik annab seoses heateoga järgmisi lauseid, millest kõigist õhkub positiivne suhtumine:

Heategu ei roosteta

Heategu kannab kasu

Heategu kannab vilja

Heategu leitakse eest

Heategu seisab ees

Iga heategu leiab tasu

Heategu unustatakse ära, pahategu pannakse tähele

Niisiis, vanasõnade seas on heategu siiski pigem positiivne, erandina ehk viimane. Ja tegelikult pole ka see viimane otseselt negatiivse sõnumiga, pigem nördimust väljendav.

Kõik see aga ei räägi minule muust kui just sellest eestlaslikust kadedusest, nimetatud rahvuse negatiivsest tendentsist ehk sotsiaalsest katkust. Ma loodan, et see on ometi see miski, mis eristab eestlasi kõikidest teistest. Eestlasi siis muidugi kõige üldisemas plaanis, rääkimata üksikuteks kaunistest eranditest.

Venelastele paneksin ma iseloomulikuks ütluseks: hoteli kak luche, no poluchilos kak vsegda — tahtsime teha võimalikult hästi, aga kukkus välja nii nagu alati.

No kui kellelgi tekib aruteluks ideid, oleksin rõõmus neid lugema.