tag:blogger.com,1999:blog-9351950728716757672024-03-14T04:22:13.831+02:00VanasõnasõelMeie esivanemate ütlemised - kas ammuiganenud jahumine, eestlaste rahvusliku iseloomu peegeldajad või inimloomuse ja maailma toimimise ajatud äratundmised?propsishttp://www.blogger.com/profile/07054279315790215570noreply@blogger.comBlogger17125tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-56980467843638921352009-02-04T01:36:00.003+02:002009-02-04T01:43:15.075+02:00Kes pärast naerab...<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh23ucEi9z2e_V7PJDE00Dq1B-CDwoT75OZBAHYo51DClq-ifJAV_p7K0EPGn95sKLq-MKqKDbqpryyHWbUuSPb7EZEViUpxqpAkWyYL0x_eaF5Eb7LKNSvDOnY6_EubMteMUn3aORsFr4/s1600-h/men-women-laugh-out-loud-01-af.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 277px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh23ucEi9z2e_V7PJDE00Dq1B-CDwoT75OZBAHYo51DClq-ifJAV_p7K0EPGn95sKLq-MKqKDbqpryyHWbUuSPb7EZEViUpxqpAkWyYL0x_eaF5Eb7LKNSvDOnY6_EubMteMUn3aORsFr4/s400/men-women-laugh-out-loud-01-af.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5298719845275942866" /></a><br /><p align="right"><i>Kes pärast naerab, naerab paremini</i></p><br /><br />Kas see pole mitte selline juhtum, kui keegi isik kellegi üle naerab, õigemini teda välja naerab ja parastab... Ja siis sagedasti esinev juhtun, kus see, keda välja naerdi, hiljem "õigeks poisiks" osutus?<br /><br />Igatahes oleksin rahul, kui selle viimase lause asemele tekiksid mitmed asjalikud arvamusi pungil lõigud.webxanhttp://www.blogger.com/profile/02042474903439485462noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-13707450834878538722008-12-10T17:55:00.004+02:002008-12-10T18:09:42.396+02:00Käbi ei kuku kännust kaugele II<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcylO9j63e6mykgvIDWmtsMfKtLogGvkTIkVvJbo_vzO9tlsEhmlIDlGEgntw_hdF1IM7pnhNCHKCf5tWX8bKFkasPrPIy3pRKyQfF46d47-nDgFix3yIBy7IZECWxwM8OCok8nOXdCOqk/s1600-h/k%C3%A4bi+k%C3%A4nd.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 351px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcylO9j63e6mykgvIDWmtsMfKtLogGvkTIkVvJbo_vzO9tlsEhmlIDlGEgntw_hdF1IM7pnhNCHKCf5tWX8bKFkasPrPIy3pRKyQfF46d47-nDgFix3yIBy7IZECWxwM8OCok8nOXdCOqk/s400/k%C3%A4bi+k%C3%A4nd.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5278194289711634146" border="0" /></a><br /><div style="text-align: justify;">Teiseks ja mitte vähem oluliseks "käbi ja kännu printsiibi" tagajaks on keskkond. Kõige tuntum on sedalaadi seos arvatavasti elukutsevaliku puhul. Ammustel aegadel, mil enamikul lastest puudus koolihariduse omandamise võimalus, oli kõige loomulikumaks ja peamiseks õppimisviisiks vanemate elukutse/ameti omandamine. Nii oli tavapärane, et sepa poegadest sirgusid samuti sepad, kaluri järglased siirdusid koos isaga merele nootasid nõudlema ning maaharija pärandas oma põllulapi, tööriistad ja tarkused lastele. Sedalaadi ametipärimine on kaasajal omasem arengumaadele. Kuid leidub ka traditsionaalse ühiskonna säilitanud kõrge arengutasemega riike, kus ameti põlvest põlve pärandamine on jätkuvalt väga levinud, näiteks Jaapan. Samas, vaatamata kasvanud ja mitmekesistunud õppimis- ning erialavaliku-võimalustele ei ole auväärsed eriala-dünastiad kuhugi kadunud ka Läänemaailma riikides. Võib oletada, et lapse huvi emma-kumma vanema ameti "jätkamise" suhtes mõjutavad näiteks:<br /><br />1) vanema autoriteet lapse silmis, lapse-vanema suhte lähedus;<br />2) vanema rahulolu oma erialaga, pühendumus sellele;<br />3) vanema kui ametikandja ühiskondlik tunnustatus, samuti ameti prestiiž ja tasuvus;<br />4) vanema avatud hoiak oma töö suhtes, lapse varajane pühendamine sellesse;<br />5) lapse isiklik huvi vastava valdkonna suhtes (sellel võib olla ka mingi sünnipärane alge);<br />6) lapse füüsiline ja psüühiline eelsoodumus teatud tegevusteks (samuti seotud „loomusega“).<br /><br />Aga elukutsesse puutuv on vaid üks paljudest aspektidest põlvkondade sotsiaalselt reguleeritava järjepidevuse juures. Tegu on nii keeruka ja paljutahulise teemavaldkonnaga, et piirdun vaid mõningate üldiste asjaolude väljatoomisega. Vanemad on üldjuhul lapse jaoks kõige olulisemad inimesed maailmas, kellega ta veedab suure osa oma ajast ja kelle eeskuju mõjutab teda kõige enam. Eriti eelkoolieas on lapse psüühikat võrreldud käsnaga, mis küllaltki valimatult imab väliskeskkonnast infot ja käitumismudeleid. Just selles eas pannakse paika lapse isiksuse põhijooned, ja vanematel on selles väga määrav roll.<br /><br />Nii kalduvad põlvest põlve päranduma näiteks:<br /><br />1) traditsioonid, harjumused, maneerid;<br />2) suhtemudelid perekonnas (mees-naine, vanem-laps);<br />3) eluhoiakud, väärtused (nt kokkuhoidlikkus, ausameelsus, külalislahkus);<br />4) probleemide lahendamise strateegiad<br /><br />Aga ka näiteks:<br /><br />5) hirmud, foobiad, tabud;<br />6) sõltuvuslik käitumine;<br />7) vägivaldsus;<br />8) psühhosomaatilised häired ja haigused.<br /><br />Siit võiks sujuvalt juba teise tuntud vanasõnani: laps on perekonna peegel. Vanemate mõju ei saa pidada vähetähtsaks ka siis, kui suhe lapsega on olnud ühes või teises aspektis ebaharmooniline. Sageli tekib lastes sellisel puhul tung vanematele vastanduda, kas siis negatiivsel või positiivsel viisil. See vastandumine saab sisse õige hoo puberteediea saabudes, mil Steineri käsitluse järgi hakkavad arenema lapse hingejõud – või siis proosalisemalt öelduna – tema isiksus hakkab välja kujunema. Enam ei saa noore inimese puhul rääkida passiivsest „käsnast“, vaid toimub pidev ja tõsine reflekteerimine – omandatud väärtushinnangute alusel „pannakse paika“ nii vanemad kui kõik teised kaaskondsed. Sageli tuntakse sealjuures valulikult, kui ebatäiuslikud on vanemad, ja kuidas nende ebatäiuslikkus on endalegi üle kandumas. Tekkiv sisemine protest võib positiivse lahenduse puudumisel viia destruktiivse käitumiseni.<br /><br />Kui murdeea valud ja vaevad on üle elatud, pöördub elu üldjuhul taas rahulikumasse voolusängi. Kuid täiskasvanuna end sügavuti analüüsima asudes leiab küllap igaüks endas märkimisväärsel hulgal omadusi, mis on üle võetud vanematelt / kasvatajatelt (kuidas kellelgi). Õnnelikud on need, kellel vastavad „programmid“ (arvutiasjandusest paralleeli tuues) on valdavalt elujaatavad ja efektiivsed. Neil on olemas tarvilik pagas elus toimetulekuks, eneseteostuseks. Aga paraku on enamikul juhtudest asjalood teisiti. Kõik, kelle isiksust on lapsena on alla surutud, kelle kallal psüühilist või füüsilist vägivalda tarvitatud või keda muul viisil ahistatud, või siis lihtsalt ignoreeritud / hooletusse jäetud, nende hinges on sellest sügavad armid. Ja võib olla peaaegu kindel, et kui nende armidega spetsiaalselt ei tegeleta, jäävad need negatiivselt mõjutama inimese kogu hilisemat elukäiku. Eeskätt väljenduvad sedalaadi mõjud enesekindluse ja -usalduse puudusena, mis lõikab ära paljud väärt võimalused. Aga väljundiks võib olla ka näiteks sõltuvuskäitumine, (auto-)agressioon, naiste või meeste põlgamine, enesekesksus ja empaatia puudumine (mis viib sageli kuritegelikule teele) või mõni muu isiksusehälve. Neid probleeme ignoreerides ei ole võimalik saavutada täisväärtuslikku elu ega realiseerida enda täit potentsiaali inimesena. Piltlikult öeldes jäädakse oma lapsepõlve (vanemate) vangiks elu lõpuni, olgugi probleemide põhjustajad juba ammu mulla all.<br /><br />Kõik see on üldteada õpikutõde, mis sellisena mõjub suhteliselt masendavana. Kas me peamegi siis kogu elu veetma lapsepõlves tabanud ebaõnne ohvritena? Või on siiski olemas ka abinõusid minevikumõjude kustutamiseks, „lehe puhastamiseks“? Siinkohal on üksmeelel nii teaduspõhised psühholoogid, freudistlik-jungiaanlik psühhoteraapia koolkond kui esoteerilisema kallakuga hingeravi praktikud. Jah! kõlab nende vastus. Minevikku on võimalik vaimusilmas „taasesitada“, enda jaoks ümber mõtestada ja selle kahjustav toime kustutada. Olgu siis vastavaks abinõuks pikad vestlused psühhoterapeudi diivanil lebades, hüpnoosi all toimuv kehastumine viieaastaseks endaks, inglite või Jeesuse abi kasutamine uue elu saamiseks või siis Rännaku meetodi abil oma emotsionaalsete kihtide puhastamine ja olemise ürgalge juurde jõudmine. Vastavad praktikad on äärmiselt mitmekesised, nii et kahtlemata leiab enda jaoks sobiva iga inimtüüp – sõltuvalt nii psüühilistest eripäradest kui lihtsalt usust erinevate meetodite tõhususse.<br /><br />Seega, olemuselt passiivne käbi ei kuku küll kännust kaugele, aga inimene kui seesmiselt aktiivne, hinge omav teadvuslik olend on suuteline vaatamata vanemate suurele mõjule kehtestama end iseseisva isiksusena ja kujundama oma ainukordse elutee.<br /><br />Lõpetuseks vaadakem ka vanarahva tarkusi käsitletud teema kohta. Enamus neist kordavad veidi erineval moel meie käsitletud vanasõnas väljenduvat mõtet.<br /></div><ul style="color: rgb(0, 153, 0); text-align: justify;"><li>Laps laast vanema küljest.</li><li>Laps on perekonna peegel.</li><li>Lapsed künnavad isa-ema põldu.</li><li>Laps on vanainimese ahv.</li><li>Lastest tuntakse vanemaid.</li><li>Mis vanem eel räägib, seda noorem peab kinni.</li><li>Mis isa ees vilistab, seda pojad taga tantsivad.</li><li>Kui vanem eel, nõnda laps järel.</li><li>Isa pussik saab pojale, ema helmed tütterile.</li><li>Armas ema, armsad lapsed.</li><li>Ega härjast jänest sünni.</li><li>Kuidas vana koer ees, nõnda kutsikad takka järele.</li><li>Varekse pesäst ei maksa hanemuna etsida.</li><li>Kuda puu, nõnda vili.</li><li>Kuidas känd, nõnda võsu.</li><li>Kuida tamm, nõnda tõru.</li><li>Upin ei sata uibost kavvehe.</li><li>Kuidas känd, nõnda käbi.</li><li>Kuidas põld, nõnda naarid.</li></ul>Aga siinpuhulgi leidub, nagu ikka, mündil ka teine külg, ning reeglil seda kinnitavad erandid. Nii jagub ka vanasõnu teistsuguse seisukoha toetuseks. Tõsi, mõned neist viitavad siiski vanemate mõjule – järglaste vastupidisele tegutsemisele protestivaimu mõjul.<br /><ul style="color: rgb(0, 153, 0); text-align: justify;"><li>Orasest ei tunta veel vilja.</li><li>Üks kand, üheksat jagu võrsjat.</li><li>Must kana munõ valgõ muna.</li><li>Vahest löüdä varekse pesäst hanemuna.</li><li>Isa suss, ema sass, pojast saab pool kuningat.</li><li>Olgu isa hunt või karu, kui aga mies ise mies on.</li><li>Ega pole sugu süüks panna.</li><li>Aus poeg katab oma vanemate halvad kombed kinni.</li><li>Pojast polv muutub.</li><li>Isa kogus, poeg pillutab.</li><li>Kaks põlve kosutavad maja, kolmas põlv kaotab.</li></ul>propsishttp://www.blogger.com/profile/07054279315790215570noreply@blogger.com15tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-10006074117376066812008-11-27T01:18:00.002+02:002008-11-27T01:35:00.864+02:00Käbi ei kuku kännust kaugele I<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_z4kGaThqqHgWRuzcvVxr-xtdgIziqEYvkRmE4rn2z6OQtI7t-DZ_f-zQn6Jei1IuYq31IubBcwOVK145cPblHUiXy0v67jdmY8pl1aa_NGMrA6z4ZiCKyJMK0XbNK2iCFHB82AJDMBXO/s1600-h/Suur+k%C3%A4bi+by+freestone.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 400px; height: 300px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_z4kGaThqqHgWRuzcvVxr-xtdgIziqEYvkRmE4rn2z6OQtI7t-DZ_f-zQn6Jei1IuYq31IubBcwOVK145cPblHUiXy0v67jdmY8pl1aa_NGMrA6z4ZiCKyJMK0XbNK2iCFHB82AJDMBXO/s400/Suur+k%C3%A4bi+by+freestone.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5273113797486252274" border="0" /></a><br /><div style="text-align: justify;">See tuntud vanasõna kergitab esmapilgul kohe tõsise sisulise küsimuse. Nimelt, kännust rääkimine viitab ju asjaolule, et puu on maha raiutud või saetud. Mis käbisid saab siis taolisest saekaatrisse rännanud puust veel kuhugi pudeneda? Muidugi võiks kukkuv käbi pärineda mõne naaberpuu küljest, aga ilmselt ei ole vanasõna tundmatu autor siiski taolisi peeni nüansse silmas pidanud.<br /><br />Kui nüüd lõpetada norimine sisulise vea kallal, siis ei teki kahtlust, et antud vanasõna on leiutatud eeskätt tähistamaks põlvkondade mingit laadi järepidevust. Siin avanevad meile kaks olulist ja klassikalist mehhanismi: pärilikkus & kasvatus (ingliskeelses pedagoogilises kirjanduses tuntud ka kui <span style="font-style: italic;">nature </span>& <span style="font-style: italic;">nurture</span>).<br /><br />Pärilikkuse mehhanismid tagavad selle, et iga laps saab endale ühe geenivariandi kummaltki vanemalt - nõnda iga 20...25 tuhande geeniga. Selle tulemusena kujutab lapse fenotüüp (anatoomia + füsioloogia) endast põhimõtteliselt isa ja ema tunnuste segu. Üks tunnus pärandub isalt, teine emalt, kolmas on hoopis vahepealne. Ent kahe retsessiivse ehk dominantsega paaris olles mitteavalduva geenivariandi (alleeli) kokkusaamisel võib lapsel ilmneda ka mõni selline pärilik tunnus, mis kummalgi vanemal puudus, ent võis esineda mõnel emma-kumma sugupuu alumisel asukal, näiteks vanatädil. Valdavalt on tegu neutraalsete tunnustega, nagu näiteks sinine silma- ja punane juuksevärv ning võime keelt torru ajada. Aga taoliselt päranduvate tunnuste hulka kuuluvad ka paljud pärilikud haigused, nagu näiteks hemofiilia ja Huntingtoni tõbi (tantstõbi). Õigupoolest usutakse geneetilist eelsoodumust enamiku tõbede puhul, sealhulgas vähk ja südame-veresoonkonna haigused, samuti vaimuhaigused. Pärilikult näikse edasi kanduvat ka soodumus mitmesuguste muude hälvete tekkeks (alkoholism, depressioon, kriminaalsed kalduvused jmt).<br /><br />Peamiselt just meditsiinilisel ajendil on mitmes riigis, sh ka Eestis algatatud riiklikud geenivaramu projektid. Geneetikud ja biotehnoloogid usuvad nimelt, et õppides tundma inimeste genoome, on võimalik täpsustada ka mitmesuguste hädade pärandumismehhanisme ja tulevikus ehk isegi leida võimalusi probleemide ennetamiseks. Tõsi, eks sellega kaasnevad ka põnevad võimalused suprsportlaste, -sõdurite, küborgide ja muude vahvate homunkuluste aretamiseks, aga see selleks. Igatahes on mündil ka helgem pool: märgatavat pärilikku seost evivad üldine intelligentsus ja spetsiifilised anded, nagu näiteks sportlikud võimed ja muusikaline kuulmine. Tänu sellisele bioloogilisele ettemääratusele on võimalik järglaste omadusi teadlikult kujundada. Esialgu ei valda inimkond veel inimgenoomide kunstlikku parandamist, aga leidub muidki võimalusi "inim-sordiaretuseks".<br /><br />Juba tuhandeid aastaid tagasi täheldati, et nägusate, tervete ja tugevate vanemate järglased saavad üldjuhul nägusaid, terveid ja tugevaid lapsi. Kahtlemata on vastav arusaamine ajast aega mänginud kaalukat rolli paarisuhete sõlmimisel. Mitte juhuslikult ei meeldi meestele harmoonilise keha ja kaunite palgejoontega naised - loodus on selle nii seadnud, et tagada parimate geenide edasikandumine. Nimelt peegeldub nii iidsete tarkuste kui kaasaegsete geeniuuringute põhjal õitsvas välimuses reeglina ka tervis, vitaalsus ja viljakus. Jõukad, edukad, ühiskonnas juhtival positsioonil paiknevad "isased" on püüdnud läbi aegade endale haarata kõige kaunimaid ja vitaalsemaid piigasid, keda riigist leida võib. Tänapäevani võime vastavat fenomeni märgata näiteks mitmete Eesti juhtivate ärimeeste hulgas. Iidset hõngu pakub aga Svaasimaa, mille kuningas igal aastal suurte pidustuste käigus endale tuhandete riigi kaunimate poolalasti tantsivate piigade seast uue liignaise valib. Tõsi, enamikus kultuurides on vastav selektsioon muutunud enamal määral kahepoolseks, kuna naisedki omandavad ühiskonnas üha suuremat mõjuvõimu. Siiski võib öelda, et klassikaline darvinistlik loodusliku valiku põhimõte kehtib jätkuvalt ka inimkonna puhul, olgugi et suunatuna peamiselt vaid paljunemiskäitumisele.<br /><br />Asi muutub tõsisemaks, kui mõnes riigis pääsevad võimule isikud, kes asuvad tegelema rahvuse sihiteadliku ja sunniviisilise "tõuaretusega". Sellist tegevust nimetatakse eugeenikaks ja selle kohta võib lähemalt lugeda näiteks <a href="http://www.terviseleht.ee/200108/8_olari.php">Jaan Olari artiklist</a>. Kõige kaugemale jõuti "rassihügieeni" juurutamisega natsi-Saksamaal, aga ühel või teisel põhjusel paljunemiskõlbmatuiks arvatud isikute sundsteriliseerimine oli levinud ka 1930. aastate lõpu Eestis, samuti meie naaberriikides Rootsis ja Soomes. Tänapäeval on enamikus riikides teatud tingimustel lubatud vabatahtlik steriliseerimine.<br /><br />Järgneb...<br /></div>propsishttp://www.blogger.com/profile/07054279315790215570noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-81977706159330906522008-08-07T16:58:00.004+03:002008-08-11T00:24:37.668+03:00Augus tulevikMul on plaanis võtta käsile kolme vanasõna või ülesande ühisosa...<br /><ul><li>— <em>kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta </em></li><li><em>— kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja </em></li><li><em>— kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku<br /></em><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhD1Jx-BO4Hylpl60kmUEX1orpXqho1yyljZx2MnnB97iRSJlDqGhzVP-qiAg0mIjiDEdvh7P8roHNTuBDwdvXKIUW3DJ5iU-gbLOX8_FZGnSkhmY3Ku4hmAUCMV3zzx4y7wZsYpyOz8pI/s1600-h/pilt_40.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5231775072083778082" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; CURSOR: hand; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhD1Jx-BO4Hylpl60kmUEX1orpXqho1yyljZx2MnnB97iRSJlDqGhzVP-qiAg0mIjiDEdvh7P8roHNTuBDwdvXKIUW3DJ5iU-gbLOX8_FZGnSkhmY3Ku4hmAUCMV3zzx4y7wZsYpyOz8pI/s400/pilt_40.jpg" border="0" /></a> Aga kui keegi minust ette jõuab, siis võiks juba algust teha...</li></ul>webxanhttp://www.blogger.com/profile/02042474903439485462noreply@blogger.com19tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-46297167927831316392008-07-24T09:34:00.007+03:002008-08-07T16:46:38.087+03:00Ükski heategu ei jää karistamata (II)Aeg on lennanud, ilma et keegi oleks vahepeal leidnud vähegi väärika vastuse mu küsimusele: <i>kust seesugune väärakas "vanasõna" pärineb?</i><br /><br />Tegelikult see lausend siia üldse ei sobigi, kuna pole mingil määral vanasõna. Kuid võimalik, et viib meid siiski sammukese lähemale just nimelt meie rahvuse omapärale. Igatahes südantlõhestavates seebikates ega isegi <i>action</i>-filmides me seesugust väljendit ei kohta. Vanasõnade kogumik annab seoses <b><span style="color:#0000cc;">heateoga</span></b> järgmisi lauseid, millest kõigist õhkub positiivne suhtumine:<br /><li>Heategu ei roosteta </li><br /><li>Heategu kannab kasu </li><br /><li>Heategu kannab vilja </li><br /><li>Heategu leitakse eest </li><br /><li>Heategu seisab ees </li><br /><li>Iga heategu leiab tasu </li><br /><li>Heategu unustatakse ära, pahategu pannakse tähele </li><br /><br />Niisiis, vanasõnade seas on <b><span style="color:#0000cc;">heategu</span></b> siiski pigem positiivne, erandina ehk viimane. Ja tegelikult pole ka see viimane otseselt negatiivse sõnumiga, pigem nördimust väljendav.<br /><br />Kõik see aga ei räägi minule muust kui just sellest eestlaslikust kadedusest, nimetatud rahvuse negatiivsest tendentsist ehk sotsiaalsest katkust. Ma loodan, et see on ometi see <b>miski</b>, mis eristab eestlasi kõikidest teistest. Eestlasi siis muidugi kõige üldisemas plaanis, rääkimata üksikuteks kaunistest eranditest.<br /><br />Venelastele paneksin ma iseloomulikuks ütluseks: <b><span style="color:#0000cc;">hoteli kak luche, no poluchilos kak vsegda</span></b> — <i>tahtsime teha võimalikult hästi, aga kukkus välja nii nagu alati</i>.<br /><br />No kui kellelgi tekib aruteluks ideid, oleksin rõõmus neid lugema.webxanhttp://www.blogger.com/profile/02042474903439485462noreply@blogger.com12tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-7709122832881594672008-07-14T16:41:00.005+03:002008-07-14T19:12:18.364+03:00Kes otsib, see leiab<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6I0fLQXdWcZjKwmP9BNaQt-LhJII60vFNu2tRDktnN19oVlWTiK7bBajTn69hW8EVar_WSmjA4Rq0kxXWL33teoaXRxYtuiWD2g6X_bSo1rr5ErBedTLyALpwYUs7JGmCikZJwIOfpB8p/s1600-h/archimedes-eureka.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6I0fLQXdWcZjKwmP9BNaQt-LhJII60vFNu2tRDktnN19oVlWTiK7bBajTn69hW8EVar_WSmjA4Rq0kxXWL33teoaXRxYtuiWD2g6X_bSo1rr5ErBedTLyALpwYUs7JGmCikZJwIOfpB8p/s400/archimedes-eureka.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5222893827458733634" border="0" /></a>Antud vanasõna ei pärine mitte Eesti vanarahva arsenalist, vaid kujutab endast algupäraselt osa Jeesuse kuulsast <a href="http://www.piibel.net/?q=Mt+7&cs=UTF-8">Mäejutlusest</a>. Samas on see, nagu paljud teisedki Piibli tarkusesõnad ja kõnekäänud, leidnud rahva poolt mugandamist ja kandunud käibele vanasõnana, mille algupära enamus kasutajaid enam ei teagi. Nagu enamikul tuntud vanasõnadest, nii leidub ka siinkäsitletaval terve hulk paralleelvorme, näiteks:<span style="color: rgb(0, 153, 0);"><br /></span><ul><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Kes head otsib, see paremat leiab</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Hiir otsib, kuni augu leiab</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Mis koer otsib, seda koer saab</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Lind leiab teragi, ku ta otsib</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Mis mees otsib, seda mees leiab</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Kes keik mättad otsib, see keik marjad maitseb</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Mida keegi otsib, seda ta leiab</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Kes iga põõsa alla otsib, see viimaks ommeti ussi leiab</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Kes õnne otsib, see õnne leiab</span></li></ul> Samas jagub vastukaaluks ka pessimistlik-iroonilisi tõdemusi:<br /><ul><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Kes inglit otsib, eeslit leiab </span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Kes kellaga lehma otsib, see sitase saba saab</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Kes laialt otsib, see lahja leiab</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Laisk otsib õnne ilmast, aga usin tiib isi oma jõust</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Kes liha otsib, see kondi leiab</span></li></ul> Jeesus kasutas Mäejutluses seda ütlemist Jumala headuse väljendamiseks - taevaisa kuuleb inimeste palveid, kui need tulevad puhtast südamest ja on kantud tugevast usust. Ka tänapäeval leidub suur hulk kristlasi, kes suhtuvad sellesse ütlemisse kui Jumala vankumatusse tõotusse, Nad on veendunud, et piisava usu korral ja tingimusel, et tegemist on Issandale meelepärase asjaga, on "leidmine" täiesti garanteeritud, kuitahes ebatõenäoline (või siis lausa võimatu) see asjatundmatule ilmikule ka võiks tunduda. Sarnast ideoloogiat kannab moodsas maailmas edasi mõjukas <span style="font-style: italic;">new age</span> liikumine. Nii on hiljaaegu Eestissegi jõudnud terve rida filme ja raamatuid nn külgetõmbe seadusest ja alateadvuse (kujutlusvõime) maagilisest jõust - seda temaatikat olen varem puudutanud ka Mõttesahvris. Teisalt pole aga niisuguste teaduslikule meetodile allumatute ilmingutega siinses arutelus (ja arvestades lugejate enamuse materialistlik-maalähedast häälestust) kuigi palju peale hakata. Nii et keskendugem edaspidi vanasõna lahkamisele läbi "talupojatarkuse" prisma.<br /><br />Ilmalikus kõnepruugis on ütlemine "Kes otsib, see leiab" hästi käepärane taolise isiku julgustamiseks, kes <span style="font-weight: bold;">on midagi endale kuuluvat ära kaotanud</span> (näiteks rikkis lülitiga pardli garantiikviitungi), või siis <span style="font-weight: bold;">otsib endale midagi uut ja ihaldusväärset</span> (maja, autot, elukaaslast jne). Seda lausungit pruugitakse mitmesuguse tagamõttega, näiteks sisemise veendumuseta piinliku nukra vaikuse ületamiseks, seltskondliku sõnakõlksuna naiiviku lennukate plaanide peale või siis hoopis siirast soovist hingeliselt toetada õige asja nimel ponnistajat, kes kipub tagasilöökide all vankuma.<br /><br />Samuti sobib vanasõna suurepäraselt <span style="font-weight: bold;">tagantjärele targutamiseks</span>, näiteks asendamaks viisakal moel teist tuntud ütlemist: <span style="color: rgb(0, 153, 0); font-weight: bold;">(ka) pime kana leiab (mõnikord) tera</span>. Ent nõnda võib kosta ka moraliseerimaks kellegagi tema enda korduva hooletuse tõttu juhtunud õnnetuse üle.<br /><br />Materialistliku maailmavaate kontekstis on kõnealuse vanasõna kehtivuspiirid sügavalt suhtelised. See tähendab, et otsitava leidmise tõenäosus sõltub täiel määral konkreetsetest asjaoludest. Nii näiteks on sõnajalaõie leidmise tõenäosus isegi jaaniööl olematu, samas kui kabinetist oma prille otsiv professor leiab need varem või hiljem niikuinii, eriti kui need tal parajasti ninal juhtuvad olema. Siia vahele jääb lai skaala võimalusi, kus otsitava leidmise tõenäosus paigutub kuhugi 0 ja 1 vahele. Nõela tuvastamine heinakuhjast on mõõtmatult vähem usutav kui näiteks suitsupaki leidmine paadunud nikotiinisõltlase korterist. Viimasepeale tuunitud sportautoga ööklubi ees hängival nägusal atleetiliku pleiboil on teisalt õhtuks piltilusa vastassoost kaaslase leidmine sadu kordi tõenäolisem kui ruudulises flanellsärgis ringi loivaval ümmarguste prillide ja sorgus juustega ülekaalulisel nohikul.<br /><br />Sageli jääbki meil otsitav leidmata - pettumused kuuluvad lahutamatult elu juurde. Teisest küljest, kui asi oleks teisiti, muutuks meie elu ilmselt peagi igavaks oma ettearvatavuse tõttu - maailm meenutaks siis mõningate usklike ettekujutust paradiisist, kus vaid sõrmenipsutuse peale serveerivad inglid õndsale isikule kõikvõimalikke hõrgutisi või siis suunavad tema käsutusse tosinate kaupa kauneid neitsisid. Selline mugav ja ettearvatav elu muutuks kardetavasti üsna pea põrgulikult igavaks kogemuseks. Elus olemuslikult sisalduv ebakindlus, haavatavus, risk, pettumise oht annavad sellele vürtsi. Nende kaudu sõelutakse välja suurkujud, kes ei lase end vaatamata tagasilöökidele rajalt maha võtta, vaid jätkavad visalt oma sihtide poole pürgimist. Kui eesmärgid on realistlikud, vastates isiklikele võimetele ja maailma poolt pakutavatele võimalustele (st pime ei pürgi rallisõitjaks ega botaanik ei sea karjääri peasihiks sõnajalaõie leidmist), siis ütleb tõenäosusteooria, et mida visamalt ja sihikindlamalt eesmärgi suunas püüelda, seda suuremaks muutub ka tõenäosus ühel päeval otsinguretk võidukalt lõpetada.<br /><br />Nii võime teha järelduse, et <span style="font-weight: bold;">pealkirjas toodud ütlemine ei kehti alati, ent selle teostumise tõenäosus võib mõistlike otsingu-objektide ning piisava kannatlikkuse korral olla küllaltki suur</span>. Ehk teisisõnu, isik, kes otsib kannatlikult ja sobival viisil talle põhimõtteliselt kättesaadavat asja, see võib selle leida suurema tõenäosusega kui kärsitu, mõtlematu ja ebarealistlikke otsingusihte seadev isik.<br /><br />Aga nii, nagu mitmetel olulistel mõtteteradel, nii leidub sellelgi ütlemisel veel üks, sügavam tähendus. Nimelt võib otsija oma teel leida hoopis midagi muud ja vahel toredamatki, kui oleks olnud algselt sihiks seatu. Nii kostab ka vanarahvas: <span style="font-weight: bold; color: rgb(0, 153, 0);">Kis sukka otsib, sie kapuka leiab</span>. Ja veelgi enam: otsinguprotsess ise annab tihti elule suuna ja "vürtsi", pakkudes inimesele rõõmu ja rahuldust, nii et kauaotsitu leidmisel võib hinge suure õnne asemel hoopis tühjustunne pugeda. Sel juhul ei aita muu, kui uue otsingu algatamine.<br /></div>propsishttp://www.blogger.com/profile/07054279315790215570noreply@blogger.com31tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-71177170528228298382008-04-25T11:41:00.003+03:002008-04-25T11:58:55.540+03:00Ükski heategu ei jää karistamata (I)<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXJUmugfcyfahTGs2tKs-HtGmYkAPWlx-XzQgwJaw0fVlI-hQv3Q-Ca2D3DXa9RIdfjnqc2wTzg26ZLNeKBZSQIBdnv8iI9-7FcsGpZsL3yzW1ot6UK0LUBeZYk30L5N5HRRCwKlTmOBM/s1600-h/01950134515a23.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXJUmugfcyfahTGs2tKs-HtGmYkAPWlx-XzQgwJaw0fVlI-hQv3Q-Ca2D3DXa9RIdfjnqc2wTzg26ZLNeKBZSQIBdnv8iI9-7FcsGpZsL3yzW1ot6UK0LUBeZYk30L5N5HRRCwKlTmOBM/s400/01950134515a23.jpg" border="0" alt="Pildike, mis siia eriti ei kõlba, kuid iseloomustab siiski isekat suhtumist"id="BLOGGER_PHOTO_ID_5193104523750973106" /></a><br /><br />Ma küll ei tea, kas tegemist ongi üldse vanasõnaga või hoopis kaasaegse egotsentrismi õhutava kõnekäänuga. Igatahes on minule seda aina rohkem öeldud. Ja mis seal salata: ka mul on tulnud, tõsi küll et satiiriga pooleks, seda aina sagedamini pruukida.<br /><br />Ega ma ei olekski soovinud hetkel selle teema kallal liialt pikalt vaagida. Panin vaid pealkirjale lisaks sulgudesse järjenumbri ning loodan, et teema leiab kommenteerimist ning hilisemat pikemat lahkamist. Kole ütlus: <font color="blue"><i>Ükski heategu ei jää karistamata</i>.</font><br /><br />Kas see peaks viitama soovitusele, et alati tasub küüned enda poole hoida? Või hoopis seda eestlasi negatiivsest küljest iseloomustavat tõsiasja, et <font color="blue">eestlase lemmikeine on teine eestlane?</font> Mine sa võta kinni. Ja kust selline ütlus üldse pärineb?webxanhttp://www.blogger.com/profile/02042474903439485462noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-29722573968941552522008-03-21T20:56:00.005+02:002008-03-22T13:18:46.597+02:00Omad vitsad peksavad<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR2sexhrrBqScB-eyhj9q4vQlJLi4AeOlY5I7aH3FOoxUNn3D3o2lqZ-ZZ4YxGFY5VL3P4ipJ3lpE2aDem6pQ9nFBREf7a3TN9XrPln_Xv-SVT1NCVhEGumnneoBB5nqgNIzkpdJHS-gEl/s1600-h/artikkelikuva.asp.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgR2sexhrrBqScB-eyhj9q4vQlJLi4AeOlY5I7aH3FOoxUNn3D3o2lqZ-ZZ4YxGFY5VL3P4ipJ3lpE2aDem6pQ9nFBREf7a3TN9XrPln_Xv-SVT1NCVhEGumnneoBB5nqgNIzkpdJHS-gEl/s400/artikkelikuva.asp.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5180311362100101922" border="0" /></a>Selle vanasõna idee pärineb ilmselt vanamoodsast lastekasvatusmeetodist, mille rakendajad tänapäeval paljudes riikides vangi pannakse või neilt heal juhul laste hooldusõigus võetakse. Nimelt lasid meie esivanemad pahandust teinud või niisama sõnakuulmatul lapsel endale ise mõne sitkevõsulise puistaime küljest tubli oksakimp koguda, millega siis mamma-papa eksinu tagapalgeid õnnistasid.<br /></div><div style="text-align: justify;"><br />Aga samasisuline vanasõna omab, nagu vanasõnad ikka, ka märksa sügavamat ja filosoofilisemat tähendust. Sisuliselt teatab see: inimene on oma hädades ise süüdi - ta on need põhjustanud iseenda tegevuse või tegematajätmisega.<br /><br />Lisaks toonitavad sarnast tõdemust mitmed teisedki vanasõnad:<br /><ul style="color: rgb(0, 153, 0);"><li>Egaüts oma külvi lõikap.</li><li> Ise teed, eest leiad.</li><li> Kes tegi ― ise tegi; kui ise tegi, siis ise kannata.</li><li> Oma king pigistab.</li><li> Oma kärnad sügelevad.</li><li> Igaüks peab oma supi sööma.</li><li> Uma kasvatõd vits um kõkkõ halusamb.</li><li> Oma kirbu sööva kõke valusambaste.</li></ul>Siililegi on selge, et sedasorti vanasõnad sobivad nagu rusikas silmaauku mitmesuguste iseloomuvigade ja neist tingitud ebameeldivuste seose kirjeldamisel. Katoliku kirik eristab <a href="http://www.hot.ee/tancred/surmapatt/sisukord.htm">seitset surmapattu</a>: alpus <i>(superbia)</i>, omandihimu <i>(avaritia)</i>, kiim <i>(luxuria)</i>, kadedus <i>(invidia)</i>, õgardlus <i>(gula)</i>, vihapidamine <i>(ira)</i> ja tujutus <i>(acedia)</i>. Need olid kirikuisade meelest nii kanged ja täie teadlikkusega tehtud patud, et viisid hinge otseteed hukatusse. Kusjuures kahtlemata põhjustasid need õnnetule patusele tõsiseid probleeme juba enne Peetruse ette astumist. Siia võiks julgesti lisada veel rea laidetavaid loomujooni nagu hooletus, laiskus, ülbus, isekus, hulljulgus, liigne järeleandlikkus, seadusekuulekuse puudumine jmt. "<span style="font-style: italic;">Omad vitsad peksavad!</span>" võime mõnusa muige saatel kosta nii altkäemaksu võtmisega vahele kukkunud ametniku kui piinlikku seksiskandaali sattunud poliitiku kohta. Vanasõna kajastab lihtsaid põhjuslikke seoseid - teatavale ekslikule teole või toimimisviisile järgneb füüsika- või sotsiaalse elu seaduste kohaselt varem või hiljem ebameeldiv tagasilöök. Pidevalt oma naist pettes tasub arvestada, et kunagi tuleb kõik välja. Nagu ka õllest ja rasvasest toidust lugupidav tubase eluviisiga kodanik peab olema valmis tülikaks kehamassi lisandumiseks.<br /><br />Samas võib selles vanasõnas leida ka paralleele teise tuntud (ja juba <a href="http://propsis.blogspot.com/">Mõttesahvriski</a> luubi alla võetud) vanasõnaga <span style="font-weight: bold; color: rgb(0, 153, 0);">Mida külvad, seda lõikad</span>, samuti ristiusu põhitõdedega ja tuntud idamaise õpetusega karmast. Viimaste kohaselt eksisteerib maailmas teatav mehhanism, mille alusel iga teo eest kunagi tasuda tuleb. Kristlastel on selleks surmajärgne kohtumõistmine, kus summeeritakse kõik eluajal sooritatud ja punktuaalselt Eluraamatusse jäädvustatud hea- ja pahateod, mille alusel siis isik kas põrgukatlasse pillutatakse või pilve peale Aabrahami sülle tõstetakse. Katoliiklastel võib viimasele eelneda veel ka purgatoorium ehk puhastustuli, milles meie seast lahkunu hing enne Paradiisi vastuvõtmist patukõntsast puhtaks särisatakse. Hindudel ja budalastel on asi mõnevõrra keerukam: neil määrab erinevates eludes sooritatud heade ja halbade tegude summa nii eludevahelise olukorra (mitmetasandilised taevad ja põrgud) kui ka käekäigu käesolevas ja järgmistes eludes. Nii et metsseapõrsast kõrvust väntsutav purjus soome jahimees võib end uues kehastuses leida näiteks latris ruigava jõulupraetoorme mitte just eriti perspektiivikas rollis, või siis samblikku näksivana tõsieluliselt kehastamas oma rahvuse eestikeelset pilanimetust. (Kui ta juhtumisi juba enne näiteks jalgupidi rebaseraudadesse ei tuia või karu kaisutusse ei koperda.)<br /><br />Muidugi võiks vaielda, kas näiteks lollus on oma viga või mitte. Saab ju suur osa hädasid, nii üksikisiku kui ühiskonna tasandil, alguse just rumalusest. Teadlik asjatundjate ja käepäraste teabeallikate ignoreerimine keerukaid ja riskantseid toimetusi talitades on kahtlemata vitsa väärt teguviis. Nii ei saa me ülemäära kaasa tunda kurva saatusega ärikale, kes omal ajal ametnikele altkäemaksu andis, et häärber otse jõe savisele kaldajärsakule püstitada. Samas nendib üks teine vanasõna, et <span style="color: rgb(0, 153, 0); font-weight: bold;">mõistus pole omateha</span><span style="color: rgb(0, 153, 0);">.</span> Seda on just nii paju, kui Vanataat igaühele kulbiga pähe on kallanud. Aga juba konkreetse kupli all asudes kuulub see siiski lahutamatult kokku vastava isikuga ja mõjutab tema tegemisi. Pealegi, kas ei pruugigi lollus (ja muud pärilikku laadi vead, mis meile käesolevas elus hädasid kaela toovad) olla mõne eelnenud elu teadlike eksimuste karmaliseks tagajärjeks? Olgu viimasega, kuidas on, ajukääbikute saatuslikke fopaasid ei haletse põrmugi ka <a href="http://www.darwinawards.com/">Darwini auhindade</a> täismaterialistidest väljaandjad, selle asemel hoopis rahulolu ilmutades loodusliku valiku printsiibi vankumatu toimimise ja inimkonna genofondi puhastumise üle.<br /><br />Siiski-siiski, käsitletavat vanasõna näivad kummutavat kõikvõimalikud meid teiste süül tabavad õnnetused, näiteks kokkupõrge roolijoodiku juhitava sõiduriistaga, murdvaraste ohvriks langemine, türannist kasuisa pälvimine, represseeriva riigivõimu küüsi sattumine jne, jne. Kannataja otsest süüd ei saa nois asjus kahtlemata tuvastada. Samas ei või siingi välistada kas sellest või eelmistest eludest pärineva isikliku karma kaudseid tagajärgi. Mis ühtpidi võib pisut lohutada - ma pole siiski pimeda juhuse süütu mängukann, vaid oma kannatused ise "auga välja teeninud". Tõsi, samas ähvardab taoline omaksvõtt anda löögi teistpidi troosti pakkuvale märterlikule kannataja-oreoolile. Ja pealegi, mis tolku meil ikka on hüpoteetilisest eelmiste elude karma kontseptsioonist, kui vastava põhjusliku seose täpsustamiseks puuduvad selles elus üldjuhul igasugused võimalused? <span style="color: rgb(153, 153, 153); font-style: italic;">(Tänapäeval rakendatakse küll üha enam eelmiste elude meenutamist regressioonihüpnoosi abil, samuti väidavad mitmed sensitiivid end karma kohendamise tehnikaid jagavat. Ent kui palju meie keskel ikka leidub innukaid huvilisi, kes noid võimalusi kohe kasutama tõttaksid.)</span> Igatahes, sedalaadi õnnetuste ja kannatuste äraseletamine oli, on ja jääb üheks keerukaimaks filosoofiliseks sõlmküsimuseks.<br /><br />Kuidas siis suhtuda pealkirjas toodud vanasõnasse? Usun, et lugejad nõustuvad minuga: see on üks kangesti suupärane suse kohaldamiseks pigisse sattunud kaaskodaniku aadressil, kui põhjuse ja tagajärje seos on selgesti tuvastatav: "<span style="font-style: italic;">Ma ju <span style="font-weight: bold;">kohe </span>ütlesin, et ... - vat nüüd omad vitsad peksavad!</span>" :)<br /></div>propsishttp://www.blogger.com/profile/07054279315790215570noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-5155582962669533302008-02-06T23:07:00.000+02:002008-02-07T00:54:30.588+02:00Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8rnaEgH3SQbuNXpgInmx1xA8PGkUkGcRlcqbD4KEKO6kAUEhR186s9t_JPZ6tJJI2Qy6HKDgix2CkKKFyD7o-EZ-AGMhY6BhAN0UUBzeY1BwPrSD8uHCQowYopiuUYUOMq-Otv8CCQYbc/s1600-h/Guardian-Angel-Poster-C10055202.jpeg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8rnaEgH3SQbuNXpgInmx1xA8PGkUkGcRlcqbD4KEKO6kAUEhR186s9t_JPZ6tJJI2Qy6HKDgix2CkKKFyD7o-EZ-AGMhY6BhAN0UUBzeY1BwPrSD8uHCQowYopiuUYUOMq-Otv8CCQYbc/s400/Guardian-Angel-Poster-C10055202.jpeg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5164003317421166338" border="0" /></a><br />Kas pole mitte huvitav ja julgustav vanasõna? Samas, mida sellega meile õigupoolest öelda on tahetud? Võiks välja tuua mitu võimalikku tõlgendust:<br /><div style="text-align: justify;"><br /><span style="font-weight: bold;">I Materialistlik-realistlik</span><br /><br />Häda all võib mõista igasugust keerukat, ebamugavat või ohtlikku elusituatsiooni, millest inimene ei suuda kohe oma jõududega väljapääsu leida. Häda võib olla nii füüsilist kui vaimset laadi, võides avalduda nii terviseprobleemi, finantskriisi, suhete sasipuntra kui näiteks eluohtliku situatsioonina. Häda on olukord, mida me ei ole endale soovinud ja millest me ihkame võimalikult ruttu vabaneda. Sõltumata konkreetse häda iseloomust koondame sellega toimetulekuks suure osa oma ressurssidest. Näiteks otsime informatsiooni internetist või raamatutest, konsulteerime tutvusringkonna või spetsialistidega, ragistame ajusid ja katsetame erinevaid võimalusi jne. Bioloogia seisukohast vaadates mobiliseerib organism end stressiseisundis tõhusaimalt toimima hormonaalsel tasandil - keha asub maksimaalsesse valmidusse, koondab kõik jõuvarud, et "ellu jääda", inimeste puhul siis üldjuhul jamast väljapääs leida. Sageli on inimesed suures hädaohus teinud midagi, mis neile endilegi tagantjärele uskumatu tundub. Seega häda ületamiseks rakendame tööle kogu oma võimete ja võtete arsenali. Pole siis ime, kui selline biokeemiliselt mobiliseeritud isiku suunatud, keskendatud tegevus ka tulemuse annab. (Kui just häda ületamatult suureks ei osutu.) Selle lähenemise toetuseks ka mõned vanasõnad: </div><ul style="text-align: justify;"><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Hädas leiab inimene viis nõu; </span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Kel häda, küll see abi otsib;</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);"> Küll häda nõu annab</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);"> Küll häda õpetab</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);"> Häda koolitab mehe targaks.</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);"> Kui vesi tuleb suhu, küll siis ujumist õpitakse.</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);"> Häda on kõige parem koolmeister.</span></li></ul><div style="text-align: justify;"><span style="font-weight: bold;">II Religioosne</span><br /><br />See seletus seondub paljude inimeste vankumatu usuga Jumalasse (Allahisse, Jahvesse) ja tolle mitmesugustesse heatahtlikesse asemikesse (Jeesus, neitsi Maarja, pühakud, inglid jne). Teadlaste meelest on taolise usu aluseks sageli varajases lapsepõlves kogetud vanemate hoolitsus, või siis teiste meelest hoopiski selle puudumine (kompensatsiooniks ja turvatunde saavutamiseks mõeldakse välja keegi suur ja võimas kaitsja). Igatahes on selge, et valdav osa inimkonnast loodab hätta sattudes kõige rohkem jumala või mõne tema esindaja peale, nimetatagu antud isikut, kuidas iganes. Nii palub kristlane hädas appi Jeesust või lemmikpühakut, moslem kisendab Allahi ja hinduist mõne oma lemmikjumala poole. Paljud new age'i suunad räägivad kaitseinglitest, keda igal inimesel leidub 2...8, või siis vaimsetest abilistest, kes meid erinevates eludes saadavad. Kas pole mitte vinge mõelda, et meie heaks töötab ööl ja päeval mitu vaimset "ihukaitsjat"? Mõne käsitluse kohaselt abistavat meid hädas aga hoopiski meie endi "kõrgem mina", kes kogu mängu kusagilt kõrvalt jälgib. Mõistagi on kõigi nende puhul tegemist vägagi ebaratsionaalsete, kummastavate ja naeruväärsete uskumustega. Ent siiski... Üllatavalt paljud inimesed on kirjeldanud, kuidas nad väljapääsmatus olukorras viibides <span style="font-style: italic;">tõepoolest </span>kogesid jumalikku abi või kaitseingli sekkumist - teinekord lausa füüsilisel kujul.<br /><br /><span style="font-weight: bold;">III Spirituaal-müstiline</span><br /><br />See käsitlus on suhteliselt uudne, seostudes osaliselt samuti new-age'i liikumisega, teisalt aga ka moodsa füüsikateooriaga, mille kohaselt kõik on energia ja kõik on kõigega seotud (ühisväli). Seda käsitlust illustreerib toredasti film "The Secret" ja selle kohaselt saame me kõik, mida taotleme. Seega, kindlalt ja siiralt taotledes hädast pääsemist, suuname maailma moodustavad energiaväljad võnkuma selliselt, et peagi ujubki meieni teadmata kust pärit päästerõngas. Või siis kohtume "juhuslikult" täpselt õige isikuga, kellel on pakkuda lahendus meie hädale. Pisut sellesse kanti tüürib minu meelest vanasõna: <span style="color: rgb(0, 153, 0); font-weight: bold;">Igal hädal on oma arst, igal tõbel on oma tohter.</span><br /><span style="color: rgb(0, 0, 0);"><br />Mine siis ja võta kinni, millisel neist leeridest õigus võiks olla - kõigil oma kindlad uskumused ja argumendid. Ju vist ongi tegu personaalselt tõlgenduva ütlemisega. Ja kindlasti leidub küllaga ka pessimiste, kes austavad pigem vanasõna </span><span style="color: rgb(0, 153, 0); font-weight: bold;"><span style="font-weight: bold;">Lootus on lollide lohutus</span></span><span style="color: rgb(0, 0, 0);">. :)</span><span style="color: rgb(0, 153, 0); font-weight: bold;"><span style="font-weight: bold;"><br /><br /></span></span></div>propsishttp://www.blogger.com/profile/07054279315790215570noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-14143967750573396632008-01-24T23:22:00.001+02:002008-01-25T16:45:44.220+02:00Valel on lühikesed jalad<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGRQFBRmko9Xx-OydcJffVQnbgJbuJDOIZno-at-0q0H_DWzZkO8W5KeeZJ1QHQLeuGRY9RagVAdlAwHD3ZCeWn92a47mmLUIRrLToZYSLmeG8t-UkHkI3z76cYAUo_81pBvKJpT6dj41k/s1600-h/lies-797172.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGRQFBRmko9Xx-OydcJffVQnbgJbuJDOIZno-at-0q0H_DWzZkO8W5KeeZJ1QHQLeuGRY9RagVAdlAwHD3ZCeWn92a47mmLUIRrLToZYSLmeG8t-UkHkI3z76cYAUo_81pBvKJpT6dj41k/s400/lies-797172.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5159195389296103090" border="0" /></a>See üpriski kujundlikuna kõlav vanasõna maalib meie silmade ette pildi paha peal käinud väikesest vastikust olevusest, kes küll lootis plehku pääseda, aga oma lühikeste jalgade tõttu siiski kinni nabiti. Ehk siis meile vihjatakse, et valega kaugele ei jõua, valele rajatud plaanid, suhted ja elu tervikuna kukuvad varem või hiljem kokku kui kaardimajake, kui vale kord välja tuleb. Nagu libisevad käest ka valede abil saavutatud hüved. Seda võib põhjendada nii karma seadusega kui Jumala sekkumisega, aga ka lihtsa loogika ning loodusseaduste ja ühiskonna toimeprintsiipide kaudu.<br /></div><div style="text-align: justify;"><br />Tõsi küll, vale väljatuleku kiirus sõltub muuhulgas valetaja osavusest, ettevaatlikkusest ja mõjuvõimust, vale ohvrite taiplikkusest, õnnest ja veel paljudest asjaoludest. Paljud väiksemad valed ei pruugigi üldse paljastuda. Aga elu kipub siiski kinnitama, et järjekindel valetamine toob varem või hiljem kaasa libastumise ja suured ebameeldivused. Kui selles elus "vitsasid" ei tulegi, siis usklike meelest ootab valelikke surmajärgselt kas põrgu või taaskehastumine armetutes oludes. Maises plaanis võivad aga kannatada valetaja lähedased, näiteks lapsed, kes omandavad samad väärad käitumismudelid või peavad lihtsalt helpima vanemate kokkukeedetud suppi. (Piibliski ähvardatakse, et vanemate patud nuheldakse laste kaela, ja seda lausa seitse põlve järjest.)<br /><br />Sama ideestikku on vanasõnades edasi antud ka teisel moel:<br /></div><ul style="text-align: justify;"><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Tõde tõuseb, vale vajub</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Midagi ei ole ilmas, kel lühem eluiga on kui valel</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Valel on saba taga</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Kõver tee viib kõrvale</span></li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Kes valega haukap, sii valuga neelätäp</span><br /></li></ul><div style="text-align: justify;">Valetamist seostatakse sageli <span style="font-weight: bold; color: rgb(0, 153, 0);">varastamisega</span>. Iseloomustavad ju mõlemad isekat inimest, kes ei ole omaks võtnud ühiskonnaelu põhimõtteid, püüdes teise inimese arvelt omakasu pälvida. Lisaks eeldab edukas varastamine sageli ka otseselt osavat valetamisoskust, et ohvri valvsus uinutada (eriti kehtib see kõikvõimalike kelmusete kohta). Selline kogemus on minulgi olnud ühe kunagise klassivennaga, kes end suureks sõbraks tegi ja siis mu kodust raha varastas.<br /></div><ul style="color: rgb(0, 153, 0); text-align: justify;"><li>Kes valetab, see varastab</li><li>Vale viab vargile, võlts võlla</li><li>Ühe kännu võsud on vale ja vargus</li><li> Kes noorelt valetab, see vanalt varastab</li></ul><div style="text-align: justify;">Tõsi, on olemas ka <span style="color: rgb(0, 153, 0); font-weight: bold;">süütuid valesid</span>, mis kedagi ei kahjusta, aga mille abil säästetakse end piinlikkusest või muudest ebamugavustest. Taolisi valesid kasutab keskmine kodanik küllap iga päev korduvalt ja need hõlmavad kõikvõimalikke elusituatsioone. Nii asub nii mõnigi muidu ontlik tegelinski seltskonnas kogemata kõhutuult lasknuna nördinud pilgul ringi vahtima. Oma laiskusest või lohakusest tingitud eksimuste (näiteks hilinemiste) õigustamisel ei tule enamikul inimsoost samuti iial puudu efektsetest põhjendustest.<span style="font-style: italic;"> </span><span>Väga sageli valetatakse ka suhetesse (nt vastusena küsimusele "<span style="font-style: italic;">Kus sa eile öösel olid?</span>") ja rahasse puutuvates küsimustes ("<span style="font-style: italic;">Teeks sulle välja küll, aga, näe, rahakott jäi koju!</span>").</span><span style="font-style: italic;"> </span><span>Samuti rakendatakse leidlikke võltsvabandusi tüütute isikute eemalhoidmiseks ja tülikatest kohustustest kõrvalehiilimiseks ("<span style="font-style: italic;">Sa oled väga armas, aga ma ei ole vist veel valmis uueks suhteks!</span>"/ "Kahjuks ma täna ei saa tulla, mul on HIRMUS peavalu!"/ "<span style="font-style: italic;">Oehh, heameelega aitaksin sind, aga ma olen sel kuul TÄIESTI kinni!</span>").</span><span style="font-style: italic;"> Keep smiling</span>ut rakendav müügimees või klienditeenindaja tegeleb samuti sisuliselt lakkamatu valetamisega, teeseldes, et kliendid talle meeldivad.<br /><br />Kõik valed pole siiski motiivilt läbinisti egoistlikud. Sageli valetatakse ka vestluskaaslase tunnete säästmiseks või meelitamiseks, soovimata öelda, mida inimesest või tema kordasaadetust tegelikult arvatakse (siia kuuluvad näiteks komplimendid ja võltslohutused, mida sageli pruugitakse näiteks eakate sugulastega suheldes). Selliseid valesid võiks nimetada <span style="color: rgb(0, 153, 0); font-weight: bold;">ilusateks valedeks</span>. Sedasorti valedele rajaneb suurel määral meie sõbralik suhtlemine kaasinimestega. Enamus indiviide lihtsalt ei suudaks välja kannatada meiepoolset halastamatut tõe näkkuütlemist - see on võimalik vaid väga lähedaste sõprade vahel. Muudel puhkudel võib küll otsese valetamise teinekord asendada tõe ütlemata jätmisega (<span style="color: rgb(0, 153, 0); font-weight: bold;">vaikimine kuld, rääkimine hõbe</span>), aga täielikku siirusst kahtlemata saavutada ei õnnestu. Või igatahes on see äärmiselt raske, ähvardades tõerääkijat sotsiaalse paaria staatusega. <span style="color: rgb(192, 192, 192); font-style: italic;">(Viimasest ohust end heidutada laskmata teostavad <a href="http://innojairja.blogspot.com/">blogi</a> vahendusel omapärast tõerääkimise eksperimenti Inno ja Irja Tähismaa, paljastades jõhkra aususega nii omi sugulasi kui tuntud meediapersoone, avades uljalt tabuteemasid ja jagades lugejatega voodisaladusi.)</span> Tõsi, ka ilusates valedes leidub sageli egoistlik mõõde: positiivse minapildi, kasuliku suhtlusvõrgustiku ja ligitõmbava välise kuvandi säilitamise soov.<br /><br /><span style="font-weight: bold; color: rgb(0, 153, 0);">Õilsad (õigustatud) valed </span>on need, mis võetakse kasutusele hädajuhtumi korral. Kurja ärahoidmiseks pruugitav vale on lubatav, nagu iga teinegi relv, mida pruugitakse enese, lähedaste ja vara kaitsmiseks. Üheks sellise vale tüübiks on <span style="color: rgb(0, 153, 0); font-weight: bold;">bluffimine </span>- vastasele püütakse näidata end tugevama või ohtlikumana, kui tegelikult ollakse. Vastavaid näiteid pakuvad meile kuhjaga kõikvõimalikud põnevusfilmid, loodusest aga mimikri, enda kohevile ajamine jne.<br /><br />Veidi küsitavama väärtusega on <span style="font-weight: bold; color: rgb(0, 153, 0);">lastele räägitavad valed</span>, nagu elaks kaevus kuri koll või tuleks pahandust tegevale lapsele öösel järele kotionu. Pole täpselt teada, millise jälje sedasorti parimate kavatsustega rakendatud valedest tulenevad hirmud jätavad lapse õrnale psüühikale. Positiivsema sisuga on, ent sarnasesse rubriiki kuuluvad ka kahtlased kurejutud, isa mantlit kandev jõuluvana ja öösiti majja tungivad päkapikud. Olgu nende valede eetilise väärtusega, kuidas on, paljastuma kipuvad nad varem või hiljem niikuinii. :)<br /><br />Üpris heatahtlikult suhtutakse ka <span style="font-weight: bold; color: rgb(0, 153, 0);">luiskajatesse</span>, kes armastavad enesetähtsust upitada ja sotsiaalset poolehoidu pälvida kõikvõimalike väljamõeldud lugude esitamisega tõe pähe (või siis tõestisündinud asjaolude värvikamaks maalimisega). Siia rubriiki kuuluvad klassikalised kalamehejutud, nagu ka tänapäeva noorte seas populaarsed vested "võimsatest läbudest", "mällarisse joomistest" ja rabavatest vallutustest vastassoo seas. Maailmakirjanduses on luiskaja karakter ilmekalt esindatud parun Münchhauseni näol. Üks tore ja südamlik film luisata armastanud mehest on <a href="http://www.imdb.com/title/tt0319061/">Suur kala</a>. Vanad eestlased hindasid sedasorti valesid vanasõnaga:<span style="font-weight: bold;"> <span style="color: rgb(0, 153, 0);">Vale on jutu ilu</span></span><span style="color: rgb(0, 153, 0);">.</span><br /><br />Omette valusaks teemaks on ühiskondlikul tasemel rakendatavad või juurdunud <span style="color: rgb(0, 153, 0); font-weight: bold;">avalikud valed</span>. Siia kuuluvad näiteks reklaamid, poliitikute sõnavõtud, kõmupressi artiklid, müüdid ja linnalegendid ning palju muudki, millega meie ajusid meedia vahendusel iga päev loputatakse. Poliitilisi valesid pilkab ka selle loo alguses leiduv <span style="font-weight: bold; color: rgb(0, 153, 0);">karikatuur</span>. Taoliste valede vastu aitavad meid haridustase, kriitiline meel ja valivus infokanalite osas.<br /><br />Küllap võiks pikema järelemõtlemise korral valede tüüpe veelgi eristada, nagu ka ajendeid ja järelmeid nii endale kui teistele. Vanarahvaski on välja sõelunud veel mitmesuguseid teraseid ja tabavaid tarkusi valetamise ja valetajate kohta: </div><ul style="color: rgb(0, 153, 0); text-align: justify;"><li>Näputäis tõtt on parem kui sületäis valet</li><li>Kes palju räägib, see palju valetab</li><li>Parem tükk tühja juttu rääkida kui vaks valetada</li><li>Kes kord on valetanud, seda teist kord enam ei usta</li><li>Kes üks kord valetab, valetab alati</li><li>Kes valetab, see kannatab</li><li>Kis isi valetab, see ei usu, et teine tõtt räägib</li></ul><div style="text-align: justify;">Tagatipuks vääriks eraldi pikka käsitlust <span style="font-weight: bold; color: rgb(0, 153, 0);">iseendale valetamine</span>, aga see ületaks juba kaugelt ühe mõistliku kirjatüki mahu. Seega tõmmakem parem jutuotsad kokku ja püüdkem välja tuua kogu pika loo moraal:<br /><span style="font-weight: bold; color: rgb(0, 153, 0);"></span><br /><span style="font-weight: bold; color: rgb(0, 153, 0);">Olgem ausad, kui vähegi võimalik ja sobilik!</span><br /></div>propsishttp://www.blogger.com/profile/07054279315790215570noreply@blogger.com12tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-22523785927629081112008-01-13T14:12:00.000+02:002008-01-13T16:29:53.864+02:00Tasa sõuad, kaugele jõuad<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhb3xbo3_WrWWyF0T_XWq8209DQA5XtJ1UM8_PvQdod__jQSfqLlouQOXI6_uUuFGFGggVZk2aczNugBn5tT8YyU1_T4sV1RRDdN3a7cr02kyZ9li3DboZcACA-1a50cYxSvV3UGmVE6uJS/s1600-h/carbackfire.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhb3xbo3_WrWWyF0T_XWq8209DQA5XtJ1UM8_PvQdod__jQSfqLlouQOXI6_uUuFGFGggVZk2aczNugBn5tT8YyU1_T4sV1RRDdN3a7cr02kyZ9li3DboZcACA-1a50cYxSvV3UGmVE6uJS/s400/carbackfire.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5154958082728830418" border="0" /></a><br /><div style="text-align: justify;">Seekordse vanasõna "point" näib seisvat tõdemuses, et <span style="font-weight: bold;">kvaliteetset tulemust ei ole ühelgi elualal võimalik saavutada kiirustades</span>, võimalikult nobedat valmissaamist prioriteediks seades. Nii nagu õunal puu otsas, nõnda kulub ka inimese loomeviljade küpsemiseks kindel aeg. Ja ennatlikult nopitud toorest vissist ei ole õiget rõõmu kellelgi, pigem lõpeb selle söömine korraliku kõhuvaluga. Tõsi küll, mõni šedööver võib valmida ka suhteliselt kiiresti, kui autorit külastab loomemuusa ehk inspiratsioon, või on ta lihtsalt tegevusest täiel määral innustunud. Olgu, loometööd harrastab suhteliselt väike osa kodanikest. Ent tavaeluski päädib liigne rutt ja kärsitus sageli kurbade tagajärgedega, nagu näiteks peresuhete murenemine, eksitavad apsud meilides või aruandluses, oluliste asjade mahaunustamine ja tänaval trammi alla jäämine.<br /><br />Sama kehtib ka "vaimuviljade" ehk <span style="font-weight: bold;">elu oluliste küsimuste lahtimõtestamise</span> kohta. Enamasti piirdutakse siingi pealiskaudsete ja käepäraste kiirjäreldustega, vaevumata asjade tuumani tungima. Nii on enamiku meie kaaskodanike maailmapilt paraku ühekülgselt materialistlik (elu vaimse poole suhtes ükskõikne, väliseid väärtuseid ihalev) või fatalistlik (minust ei sõltu midagi, saatus, horoskoop või jumal määrab kõik), takistades eneseteostuse, õnne ja sisemise rahu saavutamist.<br /><br />Tõsi, nagu <span style="color: rgb(0, 102, 0); font-weight: bold;">igal vorstil on kaks otsa</span> ja <span style="color: rgb(0, 102, 0); font-weight: bold;">igal mündil kaks külge</span>, nii võib ka siinkäsitletavale tõdemusele hõlpsasti vastuväiteid leida. Vanarahvaski leiab teisal: <span style="color: rgb(0, 102, 0); font-weight: bold;">Kes tööd taga ei aja, seda ajab töö taga</span>. Ülemäärane pikaldasus ja juba valmis asja korduv "ülelihvimine" pole ilmselgelt targim teguviis. Teatud tööd ja ametid eeldavadki lihtsate baasoperatsioonide võimalikult kärmet sooritamist, nende puhul meie vanasõna järgides küll kaugele ei jõua. Samuti ei saa antud vanasõna taha varjuda laiskvorstid, kes tarvilike töödega lihtsalt venitavad, ise samas lustlikult aega veetes.<br /><br />Muid toredamaid sõnastusi sama tõe edastamiseks:<br /><ul style="color: rgb(0, 153, 0);"><li> Aegamööda asjad käivad.</li><li> Anna aega atra seada. </li><li>Aega läheb, aga asja saab. </li><li>Mis kaua tuleb, tuleb kauniste.</li><li> Pikem keeb, parem saab.</li><li> Pirr-parr tehtud, lirr-larr lõhutud.</li><li> Kel rutt, sel nutt.</li><li> Tigu lähäb küll tasa, aga vaata, kui rasvane ta ise on.</li><li> Kiirust on tarvis kirpude püüdämiseks.</li><li> Liiga kiire sõit aeab vankri kraavi.</li><li> Usin läheb hukka, kärme läheb kärna, hiljuke elab edasi.</li><li> Ära väsib äkiline, vastu peab pikaline.</li><li>Pea tehtud pilla-palla, kaua tehtud kaunikene.</li></ul>Kahjuks näikse kiirustamine moodsas ühiskonnas siiski üha enam maad võtvat. Nii näitas hiljutine ülemaailmne <a href="http://www.timesonline.co.uk/tol/news/uk/science/article1733967.ece">longituuduuring</a>, et maailma suurlinnades liiklevate jalakäijate <span style="font-weight: bold;">käimistempo </span>on tosina aastaga kasvanud keskmiselt 10%, Kagu-Aasia "tiigerriikides" aga kuni 30%. Sama trendi peegeldab ka kiirtoitlustusasutuste jõuline pealetung.<br /><br />Õigupoolest avaldub kiirustamise nurinähtus ilmekalt juba <span style="font-weight: bold;">koolis</span>, mil ohtrad koduülesanded kiiruga ja lohakalt valmis visatakse, nagu pahatihti ka tunnitööd. Klassist kibeletakse pagema juba kümme minutit enne koolikella kõlamist, rääkimata tormijooksudest sööklasse, puhvetisse või garderoobi jne. Üks moodsat õpilast kõige paremini iseloomustav märksõna tundubki olevat <span style="font-weight: bold;">kärsitus</span>.<br /><br />Täiskasvanute maailmas on üldise tormlemise üheks kõige kurvemaks väljundiks maanteedel vohav kiiruseületamine koos sellest tingitud rohkete masendavate liikluskatastroofidega.<br /><br />Nojah, elutempo kiireneb, aga ju see siis peabki nii olema? Või mitte? Selle loo kommentaarides olekski vahva keskenduda "moodsa kiirustamise" põhjustele ja üksikisiku võimalustele sellelt "oravarattalt" mahaastumiseks .<br /></div>propsishttp://www.blogger.com/profile/07054279315790215570noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-83514037598664729322007-12-29T01:30:00.001+02:002007-12-29T13:34:49.225+02:00Hooletus ees, õnnetus taga<div style="text-align: justify;"><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRxW18cWuWdQ1fgpBTUcjqxBQ8oEb9Cp9i9iiVImoYy1jbm7M8djUDArGzLjqAWA53GHBvSZJWkkKxord6kI5LDZp2UwTxSNDz658K94c8qZTb0UrJcp4GNhSaQw2nLszM4T1xQemTLzxI/s1600-h/taistohiker.gif"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRxW18cWuWdQ1fgpBTUcjqxBQ8oEb9Cp9i9iiVImoYy1jbm7M8djUDArGzLjqAWA53GHBvSZJWkkKxord6kI5LDZp2UwTxSNDz658K94c8qZTb0UrJcp4GNhSaQw2nLszM4T1xQemTLzxI/s400/taistohiker.gif" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5149354344408458626" border="0" /></a>Selle vanasõna mõte on selge kui seebivesi: kui mingit tööd või toimingut teha "ülejala", kiiruga, pealiskaudselt või mõttega mujal viibides, ega siis asi hästi lõpe. Või kui sel korral veel lõpebki, siis samal viisil jätkates ei jää "ühel ilusal päeval" ikkagi karistus tulemata. Mõni sarnane, aga vähem levinud ütlemine veel eesti rahva suust:<br /></div><ul><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">- Kus ma leian hooletust, sinna külvan õnnetust</span> </li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">- Kui hellitad sa hooletust, siis taevas saadab õnnetust</span> </li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">- Hooletul ei ole osa, pehmel ei ole pesa</span> </li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">- Hooletus ja õnnetus käivad seltsis</span> </li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">- Hooletus lööb iki oma peremeest</span> </li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">- Hooletus nõud kõge suurembat ohvrid</span> </li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">- Hooletus on õnnetuse ema</span> </li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">- Hooletus on õnnetuse teejuht</span> </li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">- Kon hooletus, sääl viletsus</span> </li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">- Jumal hooletut ei hoia, laiska ei toida</span> </li><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">- Kes nooruses hooletu, see vanaduses õnnetu</span></li></ul><div style="text-align: justify;">Hooletuse tagajärjed sõltuvad mõistagi tegevuse iseloomust, täpsemalt selle õnnestumise tähtsusest või untsumineku mõjudest endale ja kaasinimestele. Tavaliselt põhjustavad hooletuse tagajärjed peavalu vaid ühele isikule - lohakale tüübile endale. Nii juhtub näiteks žiletiga lõuga lõikudes, kohvitassi klaviatuurile tõmmates ja koolis kontrolltööks õppimata jättes. Ja ühtlasi on taolisel juhul inimese enda asi, kas ta õpib oma hooletuse tagajärgedest või mitte. Aga näiteks lennujuhtimiskeskuse töötaja hooletus võib maksma minna sadu inimelusid ja inimese enda "elubilansi" ühe hetkega lootusetult negatiivseks pöörata. Taoline hooletus on juba kogu ühiskonna mure, ja eriti räigelt lõppenud hooletuse eest võidakse kodanik mitmeks aastaks rootsi kardinate vahelegi läkitada. Seega lasub erinevatel inimestel erinevaid toiminguid talitades ka mitmesuguse suurusega vastutuskoorem, mis neid motiveerib vanasõnas sisalduvat hoiatust järgima. Pealegi, iseendale ebamugavuse põhjustamine ununeb ka kahtlemata kiiremini kui mõne meie jaoks olulise kaasinimese kahjustamine või pahandamine oma hooletuse tõttu.<br /></div><div style="text-align: justify;"><br />Et see lugu liiga kuivaks ega moraliseerivaks ei jääks, siis olgu lõpetuseks toodud nädalatagune õpetlik näide selle vanasõna toimest minu enda elus. Seda suisa punkthaaval, et sündmustiku sõlmkohad paremini esile tuleksid. ;)<br /><br />Asjad olid nõnda:<br /><br />1) otsustasin, et sõidan õhtul Tartust koju Viljandisse;<br />2) olles mõtetega juba järgmiste käikude juures, ostsin kiiruga internetist bussipileti ja toksisin koodi moblasse;<br />3) hiljem viivitasin kompsude pakkimisega nii kaua, kui vähegi võimalik;<br />4) seejärel sooritasin oma leivanumbri - stiilse kiirpakkimise ja -riietumise, ning 8 min enne bussi väljumist võisin tosin kg kaaluva hiidkoti selga hiivata ja, olles veel korteriperenaisega südamlikult jumalaga jätnud, ka bussijaama suunas startida;<br />5) kergelt higise ja hingeldavana "plasku puukuuri" saabunud (aega oli veel 3 min), sisestasin kiiruga automaati koodi ja lunastasin pileti;<br />6) hiivasin end kärmelt tavapärase 5. posti juures seisvale bussile, põgusalt fikseerides ka selle sihtmärgi: Tartu-Viljandi-Pärnu;<br />7) näitasin piletit Taisto bussijuhile ja tirisin hiidkoti bussi tagaossa, võtsin istet;<br />8) mu põgus pilk langes näppu jäänud bussipiletile ja asi tundus kahtlane, sest sinna oli märgitud Sebe;<br />9) vaatasin aknast välja ja kõrval seisiski Sebe buss;<br />10) et ma olen varemgi paar korda kiirustades vale bussi peale maandunud, otsustasin, et ei hakka riskima (enam ei meenunud kindlalt ka bussi sihtmärk, mida olin põgusalt silmanud);<br />11) tirisin oma hiigelvarustuse kümnete kaasreisijate pilkude all (ja mõnele neist pihtagi toksates) jälle kärmelt bussi eesukse manu ja kurtsin juhile muret;<br />12) too kostis piletit uurinuna, et olen jah vale bussi peal, midagi arusaamatut poetas veel lisaks, mida ma ei vaevunud üle küsima;<br />13) seega tirisin oma hiidkompsud bussist välja ja komberdasin nendega naaberbussi juurde, mis osutus aga Jõgeva bussiks;<br />14) seejärel tirisin varanduse tagasi eelmise bussi juurde, mis veel polnud startinud;<br />15) komberdasin jälle peale, kus bussijuhi kaasabil selgus, et minu pilet oli võetud kella 19-sele bussile, antud raudruun oli aga igati õige 20-ne Viljandi sõiduk;<br />16) seega olin sunnitud ostma uue pileti, mis maksis 65 kr;<br />17) tirisin hiidkohvri nüüd juba rohkemaid reisijaid müksates (buss nimelt alustas liikumist) kärmelt jälle sõiduki tagaossa;<br />18) vabastasin end jopest, mille viskasin tühjale kõrvalistmele;<br />19) kuivatasin higi rohkete pabertaskurätikutega ja manasin endamisi oma hooletust;<br />20) võtsin prillid eest ja asetasin kõhul moodustunud džemprivoldile, süütasin tule istme kohal, kraamisin kotist raamatu (bussisõidud on ses osas üks tänuväärsemaid aegu) ja asusin lugema<br />21) raamat osutus väga põnevaks ja süüvisin sellesse täiesti;<br />22) nii jõudis buss peaaegu märkamatult Viljandisse, mispeale kargasin püsti, et võtta kõrvalistmelt sõidu algul sinna heidetud jope, väänutasin selle selga;<br />23) ühtlasi torkasin raamatu hiidseljakotti;<br />23) tirisin kogu kandami uuesti bussi eesotsa, ronisin maha ja asusin vaaruma kodu poole, samas kui bussijuht kogus peale uued reisijad ja valmistus jätkama teed Pärnu suunas;<br />24) poolel teel avastasin, et mul pole prille peas;<br />25) tohlasin kaks korda läbi kõik taskud, mis aga ka prille ei sisaldanud;<br />26) tegin morjendava, ent möödapääsmatu järelduse, et prillid kukkusid ennist jope järele sirutudes džemprilt bussiistme alla;<br />27) otsustasin oma kurva saatusega mitte leppida, sest prillid ei olnud odavad ja kuluvad edaspidigi marjaks ära kaugele vaatamisel;<br />28) kodus selgitasin veebitsi välja kellaaja järgmisel hommikul, mil sama buss jälle Viljandisse pidi naasma;<br />29) jutustasin webxanile MSNis kogu loo ja ta soovitas muret kurta otse Taisto dispetšerile;<br />28) Taisto veebilehelt avastasin vaid kahtlase lühinumbri, teenustasuga 15 kr, millele helistades aga vastas automaatvastaja, soovitades neile teade jätta;<br />29) katkestasin seepeale kõne, et veidi aja pärast uuesti proovida, lootuses, et ehk on IRL viibiv inimene vahepeal liinile naasnud;<br />30) et aga kordus sama jama, võisin kurvastusega tõdeda, et veel 30 kr on ära raisatud;<br />31) olin õhtul kaua üleval, mistõttu magasin järgmisel hommikul sisse;<br />32) seetõttu pidin kordama oma kiirriietumise-trikki ega jõudnud hommikustki süüa;<br />33) saabusin siiski Viljandi bussijaama mõni minut enne Pärnu bussi saabumist;<br />34) ennetasin matrossovlikult pealetükkivaid reisihuvilisi ja kurtsin juhile muret;<br />35) too lubas mu lahkesti bussisügavusse prilliotsinguile;<br />35) leidsin armsad okulaarid kompaktsetena istmelt, kuhu mõni vahepealne reisija oli need ilmselt asetanud;<br />36) olin tänulik õpetliku kogemuse ja loo õnneliku lõpu eest.<br /><br />Minupoolne moraal: <span style="font-weight: bold;">ühtki toimingut ei tasu teha "möödaminnes", keskendumata, ning igaks puhuks on tark piisavalt aega varuda</span>.<br /><br />Lõpetuseks veel üks asjakohene ütlemine: <span style="color: rgb(0, 102, 0); font-weight: bold;">tark õpib teiste vigadest, loll enda omadest</span>.<br /><span style="font-style: italic;"><br />(Samas, huvitav, kuidas liigitada neid arvukaid isikuid, kes ka enda vigadest ei õpi???)</span><br /><br /></div>propsishttp://www.blogger.com/profile/07054279315790215570noreply@blogger.com10tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-52256757159062375612007-12-19T12:57:00.000+02:002007-12-19T13:10:47.259+02:00Kassid läinud - hiirtel pidu<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxipk5UfJdHu_Y0qsXGGXO5EOO9xvDHG4flIqa1Aj_hbptOSOyS757SBR9KLtv-rl9xw0yTdidYAslWzG0Zpxrvq2W3oO3MCbaesF82zx-syBCSR6YQNdCP74-Dz78L8yoobf2DQ0Cp8w/s1600-h/001_housemouse_l.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxipk5UfJdHu_Y0qsXGGXO5EOO9xvDHG4flIqa1Aj_hbptOSOyS757SBR9KLtv-rl9xw0yTdidYAslWzG0Zpxrvq2W3oO3MCbaesF82zx-syBCSR6YQNdCP74-Dz78L8yoobf2DQ0Cp8w/s320/001_housemouse_l.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5145636723180875810" /></a><br /><br /><div>Mul ei oleks küll vähimatki selle vastu, kui see vanasõna olekski jäänud vaid vanasõnaks, mis ilmselt tähistab pahurat suhtumist olukorda, kus ülemuste või täiskasvanute puudumisel, vastavalt, alluvad või lapsed midagi keelatut toimetavad.<br><br />Paraku on sellel vanasõnal aga ka kurblooline tõepõhi all. Mõne aasta eest võtsin endale ju uue kassigi selle peale, kui mul klaviatuuri alt hämmeldunud hiirepoeg vastu vaatas. Armas loomake, aga puhtust ei hoia. Kassiga kaasnevad igasugused teised loomad, eelkõige kirbud. Neid kaelarihmasid ja mürgitamist ning stressi nii endale kui ka kassile! Kass tegi loogilise järelduse, et toas on paha elada, siin näritakse. Läks esikusse elama. Täna õiendas aga suurt kasvu pruunika karvaga hiir otse minu dokumendikuhilas! <br><br />Sedasorti vanasõnad on võetud elust enesest, kuid tabavad kui naelapea pihta pea igas situatsioonis. Kas uus kass võtta? Või ise hiiri püüdma hakata. Paraku pole ma hiirepüüdmises sugugi nii osav. Samas, kassi olemasolu korral pole hiirtest piiksugi. Nad lihtsalt väldivad sama territooriumi. Seda, et hiirte kontsentratsioon ruumi pindalaühikule kasvab korrelatsioonis temperatuuri langemisele õues, pole mõtet teaduslikult tõestadagi, kuna põhjus on niigi selge. Kes annaks nõu?</div>webxanhttp://www.blogger.com/profile/02042474903439485462noreply@blogger.com8tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-78665055107050659992007-12-17T22:28:00.000+02:002007-12-17T22:57:51.200+02:00Ega töö pole jänes...<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9X01JuEhdMbptc3Qq7z1l_SxVKFqwpJf5xE5VLsvRiaBTzjKLXymyEq32O0hRYPCJtnL09r9KMpcyb5JlsOayOce0f7oKk9ykz-M0n17Epj5lakY-kv124oiiYvH2cBPV4EkJxy8e2hM/s1600-h/rabbit.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9X01JuEhdMbptc3Qq7z1l_SxVKFqwpJf5xE5VLsvRiaBTzjKLXymyEq32O0hRYPCJtnL09r9KMpcyb5JlsOayOce0f7oKk9ykz-M0n17Epj5lakY-kv124oiiYvH2cBPV4EkJxy8e2hM/s400/rabbit.jpg" alt="Jänes" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5145041913160052738" border="0" /></a><br /><div>Ma ei tea, kas see on lohutuseks või mitte, kuid olen kuulnud ka seesugust <b>käibefraasi</b> (vanasõna see ilmselt vist pole), et <span style="color:darkcyan;"><b>töö pole jänes, et eest jookseb</b>,</span> mis peaks vist tähendama, et ega end ikka ribadeks ka rabada pole vaja. Ja üldse, just äsja lugesin mingi <i>blogi</i> mingist kommentaarist just nimelt eelmise loo autori sulest pärinevat kirjutist, kus ta manitses, et <span style="color:darkcyan;"><i>pühapäev olevat hingamiseks ja puhkamiseks ning tööd ei tohtivat sel päeval teha</i></span>. Ja ega siin ei aita ju ka mingisugune plaan ega enese piitsutamine.<br /><br />Minul isiklikult on küll ette tulnud juhuseid, kus ma oma esialgselt planeeritud tegevused sinnapaika jätan ja midagi märksa meeldivamat teen. Seda edulisem on hilisem tegu ise, kui see ette võtta. Tõsi muidugi on ka see, et rakendan selle sisule mõtlematagi tihtilugu vanasõna <span style="color:darkcyan;"><b>mis täna tehtud, see homme hooleta</b>,</span> tehes (eriti just ebameeldivad) toimingud esimesel võimalusel.<br /><br />Igatahes tahaksin kuidagiviisi <b>propsist</b> lohutada, et ega see sügavalt läbi mõtlemata lubaduse murdmine polegi nii tavatu nähtus. Sellega peaks iga täiskasvanud inimene arvestama. Ja natuke kahju on, kui <b>propsisele</b> on trehvanud ülemus, kellele on tähtis vaid tulemus, mitte selle teostaja. Inimesena pidanuks ta enesest mõistetavaks pidama, et terve nädala tööd ei suuda üks inimene ühe nädalavahetusega teostada. <br><span style="color:#999999;">Taustväärtuslikuna peaks siinkohal vihjama töö sisule, mida poleks ükski tööline (ka ülemus ilmselt ise mitte) üksi suuteline ära tegema, omamata vajalikke andmeid, konsulteerimata jne... Seega tuligi ülemust oodata, et töö lõpuni teha.</span></div>webxanhttp://www.blogger.com/profile/02042474903439485462noreply@blogger.com12tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-24829306848241392782007-12-17T21:18:00.000+02:002007-12-17T22:42:32.615+02:00Tänasida toimetusi ära viska homse varna<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjX3l7RcrkniUuW5_Ls37EgvbRJaZb2cXOqWUfv4NOEPEW8DMp1lkg86FBhZcVpXZZD5cAkiOdRqlNt9h3S6HvkSklT7OCbfiAl46EzLH4tDcpfRRjMhVvROMBDwfd-Y_U2joVclXUaB9TS/s1600-h/kassipoeg.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjX3l7RcrkniUuW5_Ls37EgvbRJaZb2cXOqWUfv4NOEPEW8DMp1lkg86FBhZcVpXZZD5cAkiOdRqlNt9h3S6HvkSklT7OCbfiAl46EzLH4tDcpfRRjMhVvROMBDwfd-Y_U2joVclXUaB9TS/s400/kassipoeg.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5145035007468021058" border="0" /></a><br /><div style="text-align: justify;">See Eesti rahvuseeposest pärinev tarkusetera osutus vägagi asjakohaseks minu tänaste üleelamiste kirjeldamisel. Nimelt olin reede õhtul ülemusele tõsimeeli lubanud nädalavahetusel tublisti vaeva näha ühe kiireloomulise Tähtsa Dokumendi kallal. Et siis mitte jätta tänaseks ehk esmaspäevaks ülemäära tööd ega poleks tarvis liigset stressi üle elada. Arukas ja hästiarenenud tööharjumustega kodanik oleks seepeale ettenägelikult härjal sarvist haaranud ja muid kiusatusi kõrvale heites kummalgi puhkepäeval 4...5 tunnikest tööd rüganud. Mina aga pidasin paremaks laupäeval lõpetada ülipõnev Harry Potteri 7. osa ja õhtul kulutada 5 tundi, külastades vaimse temaatikaga filmiõhtut. Pühapäeva logelesin ka maha ebameeldiva töö eest asendustegevustesse pagedes: netis surfates, suigatades, korteriperenaisega suheldes, Viljandisse reisides ja õhtul telekat vahtides. Alles kesköö paiku asusin tarvilike tööde kallale, mis päädiski sellega, et väiksem ülesanne sai poolenisti valmis, Tähtis Dokument jäi aga peaaegu päris unarusse. Lohutasin end, et mis see töö ikka ära ei ole, küll minusugune tublidik jõuab ka esmaspäeval.<br /><br />Täna hommikul olingi aegsasti virge ja haarasin härjal sarvist. Aga selgus, et see asi oli palju komplitseeritum, kui alguses tundus. Lisaks saabus külm dušš koos ülemuse teatega, et Tähtsat Dokumenti on vaja nii ruttu kui võimalik - seda lugeda sooviv Kõrge Asjamees ei ole homme enam kättesaadav. Järgnes 11 järjestikust tihedat, pingelist ja närvesöövat töötundi, taustaks ülemuse õigustatud kriitika ja kärsitus. Muidugi kerkis tegemise käigus ka mitukümmend probleemi ja küsimust, millega seoses pidin ülemuse poole pöörduma. Ja ka temalt saabus rohkesti uut infot ja muudatusettepanekuid, millest igaüks tõi kaasa doominoefekti vajaduse näol nii dokumendi vormindus kui sisu ringi kohendada. Seega, kui fail viimaks kokku pandud ja kannatlikult oodanud Kõrgele Asjamehele saadetud sai, olin enamvähem täiesti zombistunud. Kusjuures seda ei kompenseerinud ka tavapärane rahuldus tehtud tublist tööst - uhke mulgi ja põlise "viiemehena" olin hoopiski häbisse suremas, et ülemust sedasi alt vedasin ja nii talle kui Kõrgele Asjamehele tüli tekitasin.<br /><br />Aga ühtlasi olin saanud rikkamaks meeldejääva kogemuse võrra. Eks elu näitab, kas suudan oma vigadest õppida ja pealkirjas toodud vanasõna praktikasse rakendada. See eeldaks enese muutmist - päris kõva pähkel! Esimeseks sammuks on siin aja planeerimine - erinevate kohustuste jagamine nädalapäevade vahel. Hakatuseks tõotasin ülemusele, et edaspidi tahan tegeleda tööasjadega tööpäevadel, jättes nädalavahetuse isikliku elu tarvis. Olgu asjad selgemalt paigas - nii ei teki nõnda palju kiusatusi ega mitmetimõistetavusi. Selle plaani ühe plussina näen ka ülemuse ärgitavat juuresolekut esmaspäevast reedeni, mis minusuguse isiku puhul (vähemalt esialgu) üpris tarvilik on. Tähtis oleks ka õppida vältima selliseid minu puhul liigagi sagedasi "viimase hetke" kurnavaid suurponnistusi, mis võivad tervise peale hakata.<br /><br />Kokkuvõttes siis: praktika kinnitab, et F. R. Kreutzwaldi loodud vanasõna on täiesti asjakohane. Mõned sarnased ütlemised lõpetuseks veel:<br /></div><ul style="text-align: justify; color: rgb(0, 102, 0);"><li>- Ette tett töö ja tagavara leib om iki hääd. </li><li>- Tüü tii ette, süük hoia perrä. </li><li>- Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. </li><li>- Tüü täämbätsest, jutt hummogost. </li><li>- Ära jäta toda hummõnõs, mis täämbä tetä võit. </li><li>- Kus ma täna järje jätan, sealt ma homme otsa leian. </li><li>- Viska kivi ette, sis om hää pääle astu.<br /></li><li>- Mes täämba ära ei tee, peat hommen kats kõrd tegema. </li><li>- Mis täna ära teed, leiad homme eest. </li><li>- Mis täna tehtud, see homme hooleta. </li><li>- Mis täämbe ärä tettu, sedä hommen enäm tetä ei ole. </li><li>- Kes vagasega magab, sie tormiga soudab.</li><li>- Ükski kadund tund ei tule sulle tagasi.</li><li>- Pea aigu kallis, aig om hüä mees mööda minema.</li><li>- Igal asjal oma aeg.</li></ul><div style="text-align: justify;">Siinkohal võiks ju veel välja tuua mitu muudki vanasõna, mille põhimõtete vastu antud loos tõsiselt eksisin, näiteks: <span style="font-weight: bold; color: rgb(0, 102, 0);">Meest sõnast, härga sarvest</span>. Aga nood võtan käsile kunagi hiljem. Praegu peaks vist hoopis end pisut sirutama, üle tüki aja!</div>propsishttp://www.blogger.com/profile/07054279315790215570noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-63202066718827753222007-12-11T03:41:00.000+02:002007-12-12T13:29:00.386+02:00Ära hõiska enne õhtut<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdT18VbXtwfpXTnweQBL7Om9l3h0VOI3Gtufu6PGptOGhvOrihHmD_2gGbb3yywVDqdSeaA0MaE04iZLhHh5fnTlL2v_Ppzm-nMYuQwblVIh0BM7JX6U7_-CogERdyCRUke7EkJL8ZeteB/s1600-h/kits+katusel.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdT18VbXtwfpXTnweQBL7Om9l3h0VOI3Gtufu6PGptOGhvOrihHmD_2gGbb3yywVDqdSeaA0MaE04iZLhHh5fnTlL2v_Ppzm-nMYuQwblVIh0BM7JX6U7_-CogERdyCRUke7EkJL8ZeteB/s400/kits+katusel.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5142531819281515234" border="0" /></a><br /><div style="text-align: justify;"><a href="http://propsis.blogspot.com/">Mõttesahvri</a> viimase loo kommentaarides tõi webxan välja küsimuse, miks ja kuidas toimib asjade "ärasõnumine". Seda ideed kajastavatest vanasõnadest on kõige tuntum: <span style="font-weight: bold; color: rgb(0, 102, 0);">Ära hõiska enne õhtut</span>. Samuti edastavad sama ideed enneaegse kiitlemise või rõõmustamise kahjulikkusest veel näiteks:</div><ul><li><span style="color: rgb(0, 102, 0);">- Kits ei või inne rõõmustada, ku katusse otsah om.</span></li><li><span style="color: rgb(0, 102, 0);">- Ära kiitle ega hoople enne, kui sa üle oja saanud.</span></li><li><span style="color: rgb(0, 102, 0);"> - Ära kiitle enne, kui üle aia saad.</span></li><li><span style="color: rgb(0, 102, 0);">- Ära hõiska enne, kui üle mäe oled saanud. </span></li><li><span style="color: rgb(0, 102, 0);"> - Ära tantsi enne, kui pulma veel käes ei ole.</span></li><li><span style="color: rgb(0, 102, 0);"> - Ärä hõiska enne, kui õlu pähän ei ole.</span></li><li><span style="color: rgb(0, 102, 0);"> - Ära kiida enne, kui asi käe on.</span></li><li><span style="color: rgb(0, 102, 0);"> - Ära kiida päeva enne õhtut.</span></li><li><span style="color: rgb(0, 102, 0);"> - Ärä enne houst kiida, kui oled tämä seles istund.</span></li><li><span style="color: rgb(0, 102, 0);">- Ärä nakka veskit enne kitmä, kui ei tiiä, määrdse jahu tä tiip.</span></li><li><span style="color: rgb(0, 102, 0);"> - Ära kiida enne, kui sa kohtusse lähet, vaid siis, kui sa kohtust olet välja tulnud.</span></li><li><span style="color: rgb(0, 102, 0);"> - Elu ei tohi enne õnnelikuks kiita kui lõpul.</span></li><li><span style="color: rgb(0, 102, 0);">- Kes varra naard, see hilda ikk.</span></li></ul><div style="text-align: justify;">Loomulikult ei kajasta kõik need ütlemised müstilist ärasõnumise fenomeni, küllap on mõnigi mõeldud lihtsalt meenutama, et esmalt tuleb asi korralikult järele proovida, et selle tegelik "headus" välja selgitada. Või siis mõtlikult tõdeda: <span style="color: rgb(0, 102, 0); font-weight: bold;">kõik pole kuld, mis hiilgab</span>. Samuti võib enda suutlikkus (tööoskus, nutikus, visadus) ebapiisavaks osutuda - mispeale külarahvas kommenteeriks: <span style="font-weight: bold; color: rgb(0, 102, 0);">suuga tegi suure linna, käega ei kärbsepesagi</span>! Samas mitu eelmainitud vanasõna näib siiski vihjavat just ärasõnumisele - "saatuse narritamisele", kui mingi oodatava / kavandatava hea asja üle rõõmustatakse enne selle saabumist, mis vanarahva arvates soodustab asjast ilmajäämist. <span style="font-weight: bold;">Ärasõnumise </span><span style="font-weight: bold;">toimemehhanismide kohta</span> võiks pakkuda <span style="font-weight: bold;">mitu teooriat</span>:<br /></div><ul><li>- milleski ei saa olla ette päris kindel, sest alati võib ilmneda ettearvamatu asjaolu, mis plaanid nurjab (kas siis "juhuslik" või "sisendist" loogiliselt tulenev);<br /></li><li>- sapised kriitikud võivad asja karmilt maha teha ja eneseusu ära võtta;</li><li>- millegi eeldatava saavutamise üle enneaegu rõõmustama asudes võid liialt loorberitele puhkama jääda ja eesmärgile keskendatuse kaotada;</li><li>- mõni kade või omakasupüüdlik isik võib infot su plaanidest kurjasti ära kasutada;</li><li>- liigoptimistliku ja julge sõnavõtu kaudu võtad endale kõigi kuulajate ees vastutuse ja kohustuse asi tõepoolest vingel moel realiseerida, mis võib ahistama hakata;</li><li>- toimib "isetäituv ennustus": hakkad meenutama ärasõnumise ohtu, aktiveerides endas hirmu ja ebakindluse, mis võibki kokkuvõttes asja lörri ajada;</li><li>- Jumal vaatab, et sellele uhkele tüübile kuluks üks ninanips ära. :P</li></ul><div style="text-align: justify;">Samas võib välja tuua ka <span style="font-weight: bold;">mõne argumendi vanasõna vastu</span>:<br /></div><ul><li>- sõpradelt-sugulastelt võib saada ka plaanide elluviimiseks vajalikku innustust ja julgustust;</li><li>- endale ja teistele veenvalt kordaminekut sisendades tõuseb eneseusk ja seeläbi asjaga toimetuleku tõenäosus;</li><li>- avalikult väljaöeldud lubadus kohustab rohkem pingutama ja tulemus saab parem;</li><li>- positiivset lõpplahendust visualiseerides ja sõnastades aitame toimida külgetõmbe seadusel.<br /></li></ul><div style="text-align: justify;">Mulle isiklikult tundub, et enneaegne lubaduste jagamine ja kelkimine ei ole kuigi tark teguviis. Selle asemel tuleks ise täielikult eesmärgile keskenduda, ühtlasi OMAETTE (või töögrupi siseselt) kujustades selle täitumist ja kaasnevat rõõmsat rahulolu. Parem on vaikselt nahistada, kuni tulemus käes - küll pärast jõuab uhkustada, kui asi seda väärt on. Ehk siis lõpetades taas vanasõnaga: <span style="color: rgb(0, 102, 0); font-weight: bold;">Enne mune, siis kaaguta!</span></div>propsishttp://www.blogger.com/profile/07054279315790215570noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-935195072871675767.post-73349867963098388112007-12-05T03:11:00.000+02:002007-12-06T02:49:01.760+02:00Julge pealehakkamine on pool võitu<div align="justify"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgO5kLtI27bz25-Pm7OrdL5bjNPiJbg_4NN4RZeDDuxf60eyfZgvJzWJG75qHxvkUMHBUXEEQS0oV0-L504vJQzywltfoEC4oACQxvoMfphxvKWlR6f-9ZpRyWoV7ejW1UItkhYvXqPc3vW/s1600-h/talupojad.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5140316745733177842" style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center;" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgO5kLtI27bz25-Pm7OrdL5bjNPiJbg_4NN4RZeDDuxf60eyfZgvJzWJG75qHxvkUMHBUXEEQS0oV0-L504vJQzywltfoEC4oACQxvoMfphxvKWlR6f-9ZpRyWoV7ejW1UItkhYvXqPc3vW/s400/talupojad.jpg" border="0" /></a><br /><div align="justify">Et kõik ausalt üles tunnistada, pean nentima, et ega ma ise ka ei oleks veel mõne tunni eest aimatagi osanud, et nüüd sellise julge tüki ette võtan, et kukun rinda pistma ei millegi vähema kui meie auväärt esiisade & -emade kollektiivse tarkusega! Samas eks see olnud ka omamoodi loogiline samm, mille astumiseks oli mul vähemalt <strong>kolm eeldust</strong>.<br /><br />Esiteks pesitseb minus juba pikemat aega kange tahtmine maailma asjade üle mõlgutada ning kasinavõitu elukogemuse kiuste neid enese jaoks mingile korrale allutada. See kalduvus on otsinud väljapääsu muuhulgas mitmesuguses vormis päevikute ja pragmaatilisema maailmavaatega MSN-i vestluskaaslaste tüütamise näol. Viimaseks viljaks sellel puul oli teadupoolest <a href="http://propsis.blogspot.com/">Mõttesahvri </a>algatamine.<br /><br />Teisalt on mulle juba iidamast-aadamast (st koolipõlvest) saati meeldinud juttudesse pikkida targutusi tabavate vanasõnade näol. Tõsisema põike vanasõnade põnevasse maailma tegin paari aasta eest seoses ühe artikli kirjutamisega. Selle käigus avastasin ka toreda veebilehe <a href="http://haldjas.folklore.ee/%7Ekriku/VSR/FRAMEST.HTM">Vanasõnaraamat </a>olemasolu. Tänaseks on sellele lisandunud vaat et veelgi vahvam vanasõnade <a href="http://www.folklore.ee/rl/date/robotid/leht1.html">otsingumootor</a>. Seega on loodud kõik eeltingimused levinumate, tabavaimate või kentsakamate vanasõnade tuvastamiseks ja lahkamiseks.<br /><br />Kolmandaks, ja ühtlasi Vanasõnasõela algatamise otseseks ajendiks sai Mõttesahver, täpsemalt heade lugejate-kommenteerijate küllaltki kriitilised märkused mu kirjatükkide pihta, milles olin uljalt püüdnud vilistada senisele inimkogemusele ja sünteesida omaenese "propsise seaduseid". Mulle tehti ilmekalt selgeks, et taoliseks tegevuseks on mul elutarkust esialgu vähevõitu. Samas, miks mitte siis minna pisut kergema vastupanu teed ja võtta vaatluse alla juba olemasolevad, sajanditepikkuse inimkogemuse käigus väljasettinud "seadused" - vanasõnad?<br /><br />Mida ma siis kavatsen selle auväärse "esivanemate varandusega" oma vastses blogis peale hakata? Ühes võib olla päris kindel: mu eesmärk pole mitte kogu muistsele tarkusele aupaklikult takka kiita ega tõestada, kuidas ikka ennemuiste inimesed oskasid õigesti elada, samas kui kaasaegne ühiskond sammub jõrmilt hukatuse teel. Pigem püüan anda endast parima, et <strong>leida võimalusi iidsete targutuste ümberlükkamiseks ehk falsifitseerimiseks</strong>. Selle tulemusena peaksid propsise vanasõnasõelale püsima jääma vaid kõige tuumakamad ütelused. Eks me näe, kuidas see hakkab sisulises plaanis välja nägema ja mis printsiipide alusel vanasõnad käsitlemist leiavad. Igatahes võib siin üheks teguriks olla ka <strong>päevakajalisus</strong>: tihti serveerib ju elu ise kas siis vahetu suhtluse või meedia vahendusel õpetlikke lugusid, mis end kas otseselt või kaudselt mõne vanasõnaga siduda lasevad. </div><div align="justify"><br /></div><div align="justify"><strong><span style="font-size:130%;"></span></strong></div><div align="center"><strong><span style="font-size:130%;"></span></strong></div><div align="center"><strong><span style="font-size:130%;">****************</span></strong></div><div align="justify"><br />Et aga avapostitus ei jääks pelgaks üldheietuseks, siis <strong>sõelugem pisut ka pealkirjas toodud tõdemust</strong>. Väärib märkimist, et sellel leidub mitmeid <strong>teisendeid</strong>, mis kinnitavad vanasõna arvestatavat aktuaalsust:<br /></div><br /><ul><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Tahad latva ronida, hakka tüvest pääle.</span></li><br /><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Tahad sikku kätte saada, võta sikul sarvest kinni. </span></li><br /><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Tahad sa tuume kätte saada, siis võta koorimist ette. </span></li><br /><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Kes vette ei hüppa, see ujuma ei õpi.</span></li><br /><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Hea hakkamine on ju pool tööd. </span></li><br /><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Agarus on pool võitu.</span> </li><br /><li><span style="color: rgb(0, 153, 0);">Kes ei julge, ei saa Võru linna näha.</span> </li></ul><br />Kõik need ütlemised kinnitavad meile ilmselget ja vaieldamatut asjaolu, et kui tahame midagi saavutada, tuleb mingil hetkel "võtta süda rindu" ja astuda selleks esimene samm. Kõnealust nähtust seletab lähemalt väljastpoolt Eestit pärinev vanasõna <span style="color: rgb(0, 153, 0);"><strong>Magava kassi suhu hiir ei jookse</strong></span>. Võime küll loota Jumala, inglite, esivanemate hingede või muude üleloomulike jõudude maagilisele kaasabile, kuid see ei vabasta meid tarvidusest ka ise aktiivselt soovitu suunas püüelda. Ehk siis: <span style="color: rgb(0, 153, 0);"><strong>Kui sa ei aita ennast ise, ei aita sind ka jumal</strong></span>.<br /><br />Aga enese aitamiseks vajaminev esimene samm võib olla erineva pikkusega, sõltuvalt soovi sisust (teostatavusest), isiksusetüübist ja välistest oludest. Mõnel puhul võib see avasamm tõepoolest olla pool võitu või enamgi, näiteks kohvivee tulelpanek, enda registreerimine huvipakkuvale kursusele või ammusest ajast häirinud probleemile lõpuks ametliku käigu andmine. Samas leidub piisavalt ka olukordi, kus pealehakkamine ei anna mingit garantiid "võidu" saavutamise osas: treeningute alustamine sihiga kunagi olümpiavõitjaks tulla või Miss Estonia kohtingule palumine. Tegelikult võib liiga julge pealehakkamine sageli suisa kurvalt lõppeda, nagu näiteks ettevalmistamata pangarööv või vastmoodustunud tiigijääle uisutama minek. <span style="color: rgb(0, 153, 0);"><strong>Julge hundi rind on rasvane</strong></span>, aga <span style="color: rgb(0, 153, 0);"><strong>julgele soele saa ruttu ots</strong></span>.<br /><br />Niisiis võime <strong>järeldada</strong>, et käsitletav vanasõna on loomult positiivne, väärtustades tänuväärsel moel algatusvõimet ja otsustusjulgust. Lausungi teine pool kõlab aga mõnevõrra naiivselt, jättes puudutamata läbimõtlematu impulsiivsuse varjuküljed. Seega tuleb tunnistada vanasõna väärtust, aga sealjuures ka mitte unustada mõõdukale ettevaatlikkusele ja kaalutlemisele manitsevaid vanasõnu, nagu näiteks: <span style="color: rgb(0, 153, 0);"><strong>Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!</strong></span> </div>propsishttp://www.blogger.com/profile/07054279315790215570noreply@blogger.com5